NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
12.08.2018 12:15
et kõik need metsakaitsjad ja mahedad ja rohelised ja taastuvad nõuavad,et metsa ei raiutaks ja unustavad koheselt,et ise ärplevad,et mets pidavat taastuv olema.Nad ei saa aru,kui metsa ei raiuta,siis mets ei ole taastuv loodusvara,vaid kasutult mädanev loodusvara.Ka ei tea need kaitsaja ja kõige vastu olevad,et metsa on mitut liiki majandamise seisukohalt...kasvatakse puidumetsa ehk millegi tootmiseks või ehitusmaterjaliks,seejärel veel mitu erinevat liiki,kui otstarbekuse kohalt vaadata.Metsa kasvatataksegi selleks,et teda raiuda,sest ta taastub ise teatud aja jooksul ja kui tahetakse kiirendada taastumist,siis istutatakse uus mets.
12.08.2018 12:25
Loomulikult tuleb metsa majandada, aga müüt see ei ole. See lageraie on terves maailmas juhtunud.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    13.08.2018 07:57
    Falo, sul on õigus- inimaju vajab hapnikku! Sina oledki siis see tüüp, kes metsas meetrisügavusse väljaveorööpasse kukkus ja ära pidi uppuma? Ajukahjustus ilmne.
    13.08.2018 08:26
    Vägagi edasiviiv komentaar, teie vanemad on ilmselt väga uhked praegu.
    13.08.2018 08:58
    Mu surnud vanemate tunnetest minu suhtes ei oska kahjuks öelda, aga isa poleks sind kindlasti sealt roopast välja aidanud kui oleks sind antud hetkel tundnud. Miks, küsid? Aga sellepärast, et sm metsaasjapulgad lubasid meie talumetsa ümber teha metsaärikatel nn sanitaarraiet, mis nägi pärast seda välja ei kuidagi teistmoodi kui ika raiestikul olevad kännud mõne ellujäetud toomingaväädiga. Meie parkmetsaks hooldatud kuusik jäi tuulte valda ja 2000- algusaastate tormid murdsid selle maani maha, koos juurtega, mis püsti jäi, see ladvata. Minu vana isa istus mahamurtud tüvele ja tema sinistest silmadest voolasid pisarad. Metsaärikast metsakorraldaja aga lubas selle segamini läsu küttepuude hinnaga ära osta, mille peale vanamees ähvardas seda joodikust vallaametnikust lontrust keretäiega. Just see mölakas andis need sanitaarraieload välja. Nähes ümbruses toimunud hävingut tegi silmad, nagu näeks tonti, ise aga oli asjaga täpselt kursis, sest võttis sealt ka obrokit. Siis pani saamamees põlvi väristades raieloale käe alla ja katsus kuidas metsast välja sai. Eesti metsad on ikka metsaärikate- huijarite meelevallas, Merzude ja Maserattidega 1-d ja 2-d ajavad ikka metsaäri ja keegi ei köhigi.
12.08.2018 12:36
Müüdid jäävadki püsima, kui objektiivset infot ei anta, või on see ülimalt segane. Minu väike mõistus ei saa küll aru, kuidas saab metsateadlane nimetada metsaks raielanki, kus hektari peale kaks puud kasvama jäetud. Selliste terminoloogiliste mängude taga on suurim vale, ehk statistika.
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    13.08.2018 00:25
    Vaadata võib ka EU "arenenuid riike" . Ala 500 tagasi kattis Hispaaniat 2/3 metsa maast nüüd on kõrb ainult järel. Need idioodid teadlased ei saa siiani aru vist miks globaalne soojemine toimub ja miks kliimale puud head on. Räägitakse ainult et ostke päikese paneele ja elu on lill. Hakkaks loodust taastama aga ei ... See ei too raha sisse . Tulevikust kõigil poogen peaasi et raha saab teenida ja endal hea elu on ...
    13.08.2018 04:34
    see nn `küps mets` pole siiski sama kui küpsed viljad, õunad, herned, kartul jne, mis tuleb kiiresti peale küpsemist ära koristada, tarbida sest muidu roiskub, rikneb. Nn `küps mets`võib "küps" olla ka aastakümneid ilma, et "roiskuks" ja "kasutuks" muutuks, nagu metsatöösturid ( v muidu rumalad ja ahned inimesed), kes metsas vaid raha näevad, meile väita püüavad. Inimesed kasutavad `küpset metsa` meeleldi oma vajadusteks, mis ei tähenda sugugi metsa raha vastu vahetamist. Kuna ka ilmselt kõik valitsused näevad metsas "ammendamatut" raha allikat tuleb rahval, kel mõistust ja südametunnistust, sellisele tegevusele nagu ohjeldamatu metsaraie jõuliselt vastu astuda. Nagu astuti tselluvabriku vastu.
    13.08.2018 09:45
    Miks peab hambaarst kirjutama artikli metsakasvatusest , millest ta midagi ei tea
    Poliitiline driangel , kui metsamees ei tea sedagi et linnud pesitsevad , mõned isegi puu otsas. Oh üllatus.
12.08.2018 12:44
kasulikud idioodid püüavad küüniliselt ja jäärapäiselt tõestada kuidas metsa kasvab rohkem peale kui eest ära raiuda jõutakse... aga uskujaid pole
12.08.2018 13:38
Avalikkuses püsib endiselt müüt metsade hävitamisest
See müüt on teadlikult fake newsijate poolt tekitatud ja see on üks osa eestluse hävitamisest,
12.08.2018 13:41
Avalikkuses püsib ka müüt EV jätkusuutlikusest praegusel kursil jätkates.
12.08.2018 14:43
Kas see on ikka müüt..???
...
Minge sõitke ringi ja minge metsa...
Vaadake ise järgi..!!!
Siis saate aru, et see pole müüt.
Meil peaaegu polegi enam korralikku kõrget palgi metsi... on ainult pilpa, võsa ja suured lageraie langid..
Ainsad ilusad säilinud metsad on need mis võetud kunagi kaitsealla.. Ja need reeglina soode ümbrus... Kus suurte masinatega raske ligipääs...!!!
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    12.08.2018 17:12
    teab väita, et 1991 aastal oli Eesti lindude nimestikus 329 liiki. Täna peaks neid olema "trastiliselt vähem" nigu valvas W kodanik täheldanud. Tegelikult on liikide nimekiri tunduvalt pikenenud: paergast on (vähemalt) 385 liiki nimekirjas. Seda nüüd küll, et liikide arvu mõjutab muu hulgas ka linnuvaatlejate arvukus, mis nüüd oluliselt suurem kui kunagi enne, aga ikkagi.
    Ehk tahtis W kodanik hoopis seda öelda, et mõne linnuliigi arvukus (mitte liikide arvukus) on vähenenud ja sellega saab vaid nõustuda. Nagu sellegagi, et mõne arvukus jälle on tõusnud. Nii need asjad Looduses käivadki.
    12.08.2018 17:16
    Ei olnud mitu aastat Hiiumaale saanud- mälestus oli ilusatest männikutest. Minge vaadake ise mis tehtud. Silmariivalt lage . Lõuna Eesti veel hullem. Läheb 30- 40 aastat , et pilt natuke paraneks. Mitu põlvkonda inimesi kasvab raielankide Eestis.
    12.08.2018 21:29
    metsamaast vaid palgimetsast!
12.08.2018 15:48
Kui vene ajal peeti 1 miljonit tihumeetrit aastas maksimaalseks laeks, siis hetkel saetakse rahumeeli 10 miljonit tihumeetrit aastas.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    13.08.2018 00:27
    ja seda on sabariigi ladvik eeocas laaride , meride , kallasde , asnipite , partsude , savisaarte , ligide jne TARGAL juhtimisel juba 28 aastat tehtud !
    13.08.2018 00:30
    viimased "tagijad" on socide sossinovski ja kesikute s i t a r a t a s ... oma aega ootvad knnatamatuld ekrenaudid :S
    köigi nende kriminaalide tegevuse vöi tegevusetuse tulem on ainuld KATASTROOF Eestile ja eestlasele :s
    13.08.2018 05:02
    Ei ole need vene ajast kilkavad lumehelbekesed seda aega oma silmaga näinud. Paberil raiuti 2m tihumeetrit, reaalsuses 30m. Vot selline oli vene aeg.
12.08.2018 19:07
hüsteeritsemine viimane aeg küll lahti on läinud?Metsaraie on lagastamine ja varastamine,loomakasvatus automaatselt loomapiinamine,põllumajandus käib ka pinda.Kuulge,kritiseerijad,teie jaoks seda kõike vaja ongi,sest teie tahate ka kõigi eelnimetatud tegevuste lõpp produkte.
12.08.2018 20:02
Mitte ainult metsade ,sama tehakse ,et likvideeritakse ,maapinnaga .Paljudes rajoonides on elava kihi paksus olematu ja metsa yles-tootav tehnika ,muudab selle igaveseks ,sest see kiht ,kua puudub all-pool oleva huumusekiht ,nagu must-mulla voondis ,taastub aastasadu ! Pealegi yles-songitud pinnases ei jaa kestma ka puud ,kui nad suuremaks kasvavad,kui veab ,et kasvama hakkavad .See Eestimma pilt saab kole olema ,nii 40 aasta parast !
    12.08.2018 22:21
    Seaduse järgi ei tohi kokkuveotee laius ületada nelja meetrit ja nende pindala peab jääma alla 20 protsendi langi pindalast. Teedele looduslikku uuendust praktiliselt ei teki, aga küpses metsas on puude omavahelised kaugused suuremad kui 4 meetrit, seega lõpptulemust need teed ei mõjuta. Teeäärsed puud saavad noorest peast külgvalgust ja on tegelikult kasvult kiiremad kui ülejäänud uuendus. Metsa küpsedes on puujuured kobestanud ka kinnisõidetud endised kokkuveoteed.
    12.08.2018 22:54
    sisse panna,et soome metsatehnika ei sobi eesti pinnasega
12.08.2018 21:07
isegi rahvuspargid raiutakse tühjaks.
12.08.2018 21:36
Kas leidurid pole juba hakanud leiutama juhita Harvesteri ,
milline GPS abil otsib üles kõik puud ja saeb maha?
12.08.2018 22:38
Oli lugeda, et metsa raiutakse 2 korda rohkem normist ja on 7 aastat ette raiutud!!!
12.08.2018 22:40
Jälle tuleb üks valgustatud tark rääkima, et inimesed on rumalad. Ei ole!
12.08.2018 22:41
uus nipp nadi olukorra parandamiseks: nimetame tõsiasja ümber müüdiks.
12.08.2018 22:47
Raha on üks kurja juur.
12.08.2018 22:49
Selle arvamusega tuleb nõustuda. Lihtne fakt: metsa on meil praegu 2 korda rohkem kui esimese vabariigi ajal. Selles lihtsa tõe valguses on tõeliselt arusaamatu, mida meil praegu halatakse selle metsa ümber. Puukallistajate seltskond on mingi krdi massihüsteeria üles kütnud.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    12.08.2018 23:37
    Vaatan mõnikord eelmise sajandi viiekümnendate-kuuekümnnedate maastikuvaateid kujutavaid fotomaterjale. Ja tõdemus on selline, et igat sorti pelgalt küttepuuks sobilikku lepavõsa on kasunud risustama veel viiskümmend aastat tagasi imeilusaid loodusvaateid pakkunud luhaheinamaid ning kunagiste asununiketalude karjakopleid. Tõtt öelda on see mahajäetuse ja hülgamise värdmuutus hetkeseisuga väga kole vaadata. Ja paraku kajastuvad kolhoosiaegsed ning sovieedirezhiimi koolemise järgsed jäätmaad ka üleüldises metsastatistikas. Seega muudab rümpspuidu liikumine metsamaterjali kategooriasse infovälja mõnevõrra kahtlaseks. Kogu seda teemat võib vaagida niipidi ja naapidi, aga isegi viiskümmend aastat vana toominga-lepavõsa talukarjamaal EI OLE METS- vaid pigem esivanemate maakultuuri pärandist lahtiütlemine. Väitke vastupidist nii palju kui soovite. Mingis mõttes sarnaneb see sööti jäetud, umbrohust huugava põllulapiga. Kõik vohab omasoodu. Ja teatud piirkondades- nagu näiteks meie suvalise kolka ääremaastuv hajaküla- näitab selline metsistumine jõudsalt kasvutrende. Minu mäletamist mööda tean ma paarikümne hobitalu kohta ainult kahte lapikest, kus nii istutusmaterjali valik kui ka teadlik puudekultuuri hooldus vihjavad võimalusele, et kunagi saab sellest endisest talu/kolhoosiaegsest karjamaast tõepoolest põlismets.
    13.08.2018 01:44
    Eraldi teema on mets kui militaarsete arengute puhul kaitset-varju pakkuv kooslus. Siinkohal ma kahjuks ei jaga seda ühemõttelist vaimustust, mis paljusid kaaskodanikke valdab kunagisi neljakümne esimese ja sõjajärgseid metsavennakogemusi kaasaegsesse kõrgtehnoloogilisse ilmaruumi ümber portides. Ma ei taha küll metsa kui eelkõige ökokeskeskkonna (või pigem rahapuu-keskkonna?) teemat militaarse mõttesuunaga risustada, aga võpsikusõja fännidel soovitaks lihtsalt oma kivistunud ilmavaadet sättida kaasaegsele tehnokultuurile vastavaks: signaalluure; vastase õhuruumis S-500 poolt kaetult tiibu lehvitav A-50U, Beriev A-100(AWACS); madalal orbiidil mõned uudishimulikud silmakesed teie vettind kamuflaazhist hommikupäikese kiirtes taeva poole tõusvaid aurupilvekesi uurimas: Spooky world of military satellites(russianspaceweb.com) jne...
    13.08.2018 05:22
    Ma ei taha küll metsa kui eelkõige ökokeskeskkonna (või pigem rahapuu-keskkonna?) teemat militaarse mõttesuunaga risustada, aga võpsikusõja fännidel soovitaks lihtsalt oma kivistunud ilmavaadet sättida kaasaegsele tehnokultuurile vastavaks
    keegi: Luurelennukite ja droonidega on igal juhul lagedal väljal 100% kindel meie asukoha kindlakstegemine. Muu sinu jutuga olen muidugi nõus aga metsa peab ka kaitseotstarbeliselt nägema - ei jää muud üle. Luurelennukitega ja raketitulega ei saa ühtki maad vallutada. Samas sõjategevuse jätkumisel jääb ründajal ehk kõrgtehnoloogilist varustust vähemaks ja rolli hakkab mängima tavarelvastuse osakaal ning siis on metsa kasutamine kaitsetaktikas omal kohal. Kui seda metsa oleks piisavalt.
12.08.2018 22:57
Mets ei kasva looduses selleks, et kellegi rahakotti täita. Kas siis eraisikute või -firmade. Veel hullem kui raha läheb riigist välja. Ka riigijuhtide valede otsuste ja valitsemisvigade silumiseks see mets ei kasva.
Mets on ökosüsteem, mille biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsadesse on koondunud 80–90% maismaa orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajaina ning õhu puhastajaina on metsad olulised ka keskkonnakaitseliselt.

Minge metsa oma puiduväärindamisega...hingake värkset õhku,kuniks on ja tulge maa peale tagasi.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    12.08.2018 23:13
    Jah, täiesti arusaadav. Lihtsalt meie metsamajandajate käes ei jõua see mets ligilähedalegi sellele vanusele.
    12.08.2018 23:56
    Küpsust hinnatakse vanuse ja rinnasdiameetri järgi(1,3m kõrguselt). 100aastat tagasi oli CO2 sisaldus atmosfääris 0,028 protsenti. Täna on see 0,04 protsenti. CO2 25 protsendine tõus kiirendab nt taimede produktsioonivõimet kaks korda. Seega hakkabki metsade raievanus langema ja olulisemaks muutub rinnasdiameeter.
    13.08.2018 00:36
    lõssenkiste, kes loodusseadusi ümber tahavad lükata, on metsaärikate hulgas palju siginenud -ah et täiskasvanud mets ei eraldagi klorofülli ja ei seo lämmastikku? ja siis imestavad, et nende maine on rahva hulgas nii madal
12.08.2018 23:08
metsamaffia ninamehed on täiega ära teeninud järelemõtlemise aja aheldatuna viimaste puude külge mis veel alles on - alustades talijärvedest-kallastest-onemaridest.. .
12.08.2018 23:14
Kas keegi tark oskab öelda,milline saab olema tulevikus mets,kui praegu on langil harvesteri roopad meeter(umbes)laiad ja meeter
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega