NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
04.08.2018 13:39
Olgugi, et tööd ja elatist napib, ütleb maainimene haisvale majandusele kindla „ei“

Huvitav... Kas maainimese seasulg või lehmalaut ei haisegi ???

Pigem sõdivad haisu vastu autori sugused "pühapäevamaakad", kes kardavad, et nende kinnisvara hind langeb ning sõbrad kah grillipeole enam tulla ei taha...
    04.08.2018 13:55
    Sa mäletad maaelu sellisena nagu see kümnendeid tagasi oli...
    Tänapäeval on lehma ja seaga maakaid ikka väga vähe. On kas suured laudad või mitte midagi. Paari lehma pidajaid enam ei ole.
    Kes läks linna, kes Soome, kes käib poe taga Bocki joomas, käputäis tõelisi maatööd tegevaid inimesi ja ülejäänud ongi pühapäevamaakad. Nemad on "haritud" ja protestivadki kõige vastu - kus see kõlbab, et maal keegi põllule sõnnikut laotab (haiseb!) või väetab või kahjureid tõrjub, metsa teeb või veel hullem - tahab maale lauta või kanalat rajada. Ennekuulmatu elukvaliteedi hävitamine ju. Maal peab ikka lillelõhnaline olema (aga aiandit ka ei tohi teha - valgusreostus). Raha peab tulema seinast ja mõni hullike võib ju puulusikaid ka voolida (kui metsa ei raiu!) ja turistidele kaerajaani tantsida (aga turistid ei tohi minu hoovi tulla, pangu raha teeotsas postkasti).
    04.08.2018 16:41
    @vahelehõige - küsimus on suhtarvudes. Palju oleks ühel maainimesel talus loomi ruutmeetril ja palju on neid megafarmis. Reostust on siis ka vastavalt nendele suhtarvudele. Usu mind, ühe talu 10-20 kana mitme hektari kohta - seda ei tunnegi, vast kukelaulu järgi tead et nad seal on. Sama on nende mõne sea, lehma või lambaga. Väike laut ei haise N kilomeetri peale.

    Kui aga hektari-paari peale on pressitud on 300000 kana? Väimela vana sigalakompleks pole teab mis suurel pinnal, kui ma seda kanti õigesti mäletan.
    04.08.2018 17:46
    Zark, probleem on selles, et 10-20 kana hektari kohta ei toida inimesi ära. Tee lihtne tagurpidiarvestus: palju on sul äraelamiseks kuus raha vaja, kui palju peab olema su toodangu müügi puhaskasum (tulu - kulu toodangu tootmiseks, sh. amortisatsioon).
    Teine asi - kui oled maal elanud (ilmselt mitte), siis paari lehma lõhn talu juures on VÄGA võrreldav suure lehmalauda omaga, aga paari lehma sõnniku käitlemine on sisuliselt hajareostusena keerukam kui suure lauda sõnnikukäitlus. Kujutad sa ette mitu liitrit piima pead müüma, et 2 lehma sõnnikut reeglipäraselt käidelda ja mitu % toodangust see teeb ja mitu % toodangust teeb suurfarmi betoneeritud sõnnikuhoidla rajamine?
    Lisa juurde veterinaari kulud jmt. Ega ilmaasjata pole toimunud spetsialiseerumine: üks tegeleb lehmadega, teine sigadega, kolmas teraviljaga, neljas köögiviljaga. Kõigil kõikide seadmete hankimine/rentimine kõige kasvatamiseks on lihtsalt lootusetult kulukas. Ega autotehases ka toodeta rehve või mööblitehases saeta laudu ja pressita uksehingi. 1930-ndate põllumajandus ei ole tänapäeval võimalik (samamoodi nagu tollane transport, side jmt.).
04.08.2018 15:34
Pealkiri täiesti vale. Ei protesti maainimesed, vaid suvisaksad kes reaalsest toidutootmisest ei tea midagi. Neile tuleb ju toit euronõuetele vastavast supermarketist
04.08.2018 15:38
80'ndate lõpuaastatel meie põllumajandus ,koos loomakasvatusega ,oli vägagi kõrgelt arenenud ja toitsime ära nii ennast kui jätkus ka Venemaale.. 90'nate keskpaigaks oli kõigest sellest suuremalt osalt ,järel vaid riismed ,need vähesed suurfarmid ,kombinaadid ja näidismajandid ,mis tookord erastati ,on tänapäevaks välismaiste firmade valduses ,kes teenivad kasumeid meie odava tööjõu arvelt ,ning kasutavad oma toodangu valmistamisel ja säilitamisel.,inimtervisele kahjulikke tehnoloogiaid. Seega jääb üle vaid imestada sellise suhtumise üle ,kus takistatakse oma kodumaiseid investeeringuid ,meie põllumajandusliku tootmise arendamisse ning emotsionaalsel tasemel viakse läbi hüsteeria kampaaniaid selle peatamiseks. Tõeline põllumees on alati teadnud ,et sõnniku lõhn on aluseks leivaküpsetuse magusale hõngule ning hiljem ka kogu regiooni edukale arengule.
    04.08.2018 17:15
    "Tõeline põllumees on alati teadnud ,et sõnniku lõhn on aluseks leivaküpsetuse magusale hõngule ning hiljem ka kogu regiooni edukale arengule."

    Kas sa pimeloom üldse aimad kuipaljukest põllumehi maale jäänud on? Enamusel puudub igasugune side põllumajandusliku tootmisega.
    04.08.2018 17:59
    " P.Pärn -sitta kah...." sul on õigus selles osas, et maal ei ole enam eriti põllumajandusega tegelevaid inimesi, aga sa unustad ära (või ei tea), et vaatamata kolhoosiaegsele suurele tööhõivele on PRAEGU Eestis suurem toodang kui siis (nt. vili), st. efektiivsus on tõusnud. Kui 1930 künti hobusega oma 30-40 ha talu, kolhoosi ajal T-40, K-700-ga siis nüüd moodsamate traktoritega 10x rohkem ja traktoriste vastavalt vähem. Lüpsilaudas sama - lüpsjaid robotlüpsil palju vähem. Sotsiaalseid töökohti nagu bussisaatja Tallinnas ei saa põllumees endale lubada.
    Ja jutt kohaliku inimese takistamisest põllumajandussaaduste tootmisel jääb täiesti arusaamatuks. Kui oled efektiivsem, siis võid ju hoopis need välisfirmad kokku osta ja ise hallata.
    05.08.2018 12:07
    Põllumajanduse eeskujulik mehhaniseerimine ja automatiseerimine on viinud maal töökohtade arvu minimaalseks. Selle asemel, et kaotatud põllumajanduslikud töökohad maal asendada tööstuslikega, s.t. väiketehaste omadega, on vallavanemad taibanud tahta vaid külakiikesid, rahvamaju, muuseume. Tehase tekitamisele oma vallas seisab vallalavanem vastu tulumaksu pearaha seaduse kasutamisega. Tehas koos oma segavate faktoritega üritatakse suunata vallast välja, kuid töökohad kohalikele kõlbavad küll
04.08.2018 17:35
ehk ei protestitaksi kui kohalikest aborigeenidest üle ei sõidetaks ja nendega normaalselt suheldaks. Meil aga tembeldatakse inimene kohe tagurlaseks ja lolliks kui ta uue hullu asjaga, mille olemusest tal aimugi pole hurraa karjudes kaasa ei jookse. ja millist tegelikku kasu saavad Väimela inimesed sellest megakanalast? paar inimest saab pisipalgalise töö, omanikud ehk veits pappi ja kohalik kogukond reostuse.
    04.08.2018 18:06
    Mille alusel väidad, et suures kanalas ainult paar inimest tööd saaks ja sedgi pisipalgalisena? Pisipalgaline saab olla just pisifarmis, kus kogu aeg ja jõud kulub oma paari loomakese ülalpidmiseks, sest pead kõike ise tegema (teenust sisse osta ei jõua, sest paarist kanast/lehmast sellist tulu ei tule).
    Suure farmiga kaasneb omajagu nii otseseid töökohti (loomatalitajad, veterinaarid, toodangu pakendajad) kui kaudseid töökohti (autojuhid sööda toomiseks ja toodangu äraviimiseks, külmutustehnikud, haldus/hooldus jne) ja annab võimaluse ka lisandväärtuse tootmiseks, nt. munapulbri tootmine ebastandardsetest munadest, lihast lihatoodete valmistamine jne. Väikefarmi puhul pole kunagi võimalik selliseid lisaväärtusi loovaid asju teha.
    04.08.2018 22:00
    Elukogemuse alusel Ja millega sina oma väiteid tõestad? Kas sa raatsid tõesti oma miljonifarmis inimestele palka maksta?
04.08.2018 20:00
Nojah, räägite ju iseenesele vastu. Ühes kommentaaris ütlete, et praegu on Eestis efektiivsem töö, :moodsate traktoritega tehakse ära 10 x rohkem tööd, sama lüpsirobotitega. Et pole raha, nagu pealinnas, sots. töökohti teha.
Järgmises kommentaaris aga: Suure farmiga kaasnevad loomatalitajad, veterinaarid ,pakendajad.jne , lihatöötlejad: Kumb on siis õigem?
Vast ikka
suurfarmid efektiivistatakse viimse piirini. Kus neil siis neid munapakkijaid jm. vaja, kui on automaatsöödaliinid ja automaatpakendajad. Ning 3 milj. kana on ikka pisut nagu liiiga palju. (ei tea palju kanu Talleggis on?) Te räägite 10-20 kana ülimalt ebaefektiivsest pidamisest. Aga ökokanala saab arendada ka 1000-3000 isendi baasil ettenähtud eeskirju järgides.
Kui sealt 3 milj. kanalast läheb kasvõi 10 min. elekter ära? mis siis saab?
Ökokanala võib hea tahtmise ja läbimõtlemise puhul rajada üldse ilma elektri vajaduseta. Üks pere talitab 1000- 3000 kana ära küll.
Ja saab ka liha ja munapulbri jaoks müüa.
Pealegi on Euroopa kanamunadega üleujutatud. Vaid ökomunadele oleks ruumi.
Keegi eile või üleeile kommenteeris, et seda 3 milj. kanalat on vaja võõrtööjõu sissetoomiseks.
Aga see ebaefektiivne 10- 20 kana oli vanasti igal perekonnal ja ka vaesel popsinaisel 3-4 tk. Ei saanud arugi, et kanad olemas on. Suvel otsisid kogu sööda ka endile ise. Aga , noh, see on muidugi ajalugu.
Praegu peavad ka mõned noored siiski 4-5 - 10 kana lemmikloomadena.
    04.08.2018 20:35
    Ornella, muti - ei räägi iseendale vastu. Suurfarmis ongi töö efektiivsem = vähem töötajaid sama koguse loomade/taimede kohta, aga ilma töötajateta ei saa ka kõige automatiseeritumates farmides. Ka töö on talitajatel erineva suurusega farmides pisut erinev - väikefarmis viskab kühvliga kanadele sööta, suurfarmis juhib automaatsööturis jagatava sööda kogust vastavalt konkreetsele kanade grupile... Elektriga pole selliste farmide puhul ka probleemi, varugeneraatorid on alati olemas (liha ja munad peavad ju jahutatud olema), sageli on nad ka ise energiatootjad (sõnniku kääritamisel/väetise tootmisel tekkivad ja kogutav metaan).
    Euroopas (ja Aasias) on kanaliha ja munade PUUDUS mitte ülejääk ja see on aastaid suurenenud. Ega muidu ka neid kanalate planeerijaid praegu nii mitmeid oleks tekkinud.
    Ökokanala 1000-3000 kanaga on perele jõukohane, aga toodangu hind ei ole konkurentsivõimeline ja ei taga pere toimetulekut. Tee lihtne arvutus: muna hind poes u. 10 senti, võta sellest maha poe juurdehindlus, transpordikulu, tootmiskulu (farmi ehitus, hooldus, toit, masinad-tehnika, küte, veterinaarteenus jne.), üks kana muneb aastas heal juhul 250-280 muna (üks kana oma "tootva elu" jooksul u. 350 muna). Ei ela ainult sellise tootmisega ära. Seega see "öko" töötab ainult rohepesuna kui samale tootele saab ullikeste ostjate arvelt hinda juurde panna. Ja muidugi veel see Eesti tüüpprobleem - kui ei saa isegi ühte kahte lauta teha, siis kuidas leida kohta kümnetele lautadele, et sama kogust toota?
    Hobitalus muu tegevuse kõrvalt "lemmikloomana" kanad on teine teema, seal ei oodata sellest sissetulekut vaid vaadatakse, et hobi liiga kalliks ei läheks.
04.08.2018 21:14
Tööd napib??? Igalpool on töökäte puudus, et ukrainlasi tuuakse siia juba tööle... Kahjuks on jah odavam ukrainlane rentida kui omadele normaalselt maksta..
05.08.2018 11:23
Huvitav küll miks just Eestis need tehased ja kanalad nii koledasti haisema peaks Miks nad Soomes või Taanis nii ei haise Kanakakat toob poodi soomlane ja paberit Hiina müüb soomlane Raha tuleb oma riigi arenguks Aga meil karjuvad mingid baretiga habemikud kasvõi kõri paigast asjust millest ise midagi ei taipa
    05.08.2018 12:09
    Peale haisva tselluloositehase on olemas ka mehhaanika- ja elektroonikatehased, nii väikesed kui ka suured. Rahval on vaid vaja suuta taibata tööstuse olulisust. Trump juba taipab ja ka Juncker. Mõlemad soovivad tehaseid Hiinast tagasi. Auto-ja elektroonikatööstusega jõukaks saanud Jaapanis on üle saja-aastaste osakaal maailma kõrgeim.
    05.08.2018 12:42
    Küsimus polegi selles, kas tööstus on vajalik vōi mitte, vaid selles, kuhu ja kuidas seda rajatakse. Hetkel on olnud mōlema olukorra puhul probleemiks pigem see, et haisvat tootmist taheti otse aktiivse elukeskkonna vahetusse lähedusse ehitada. Nii ongi huvide lahknevus, et ettevōtja loeb kulusid ja kohalik elanik peab olulisemaks puhast elukeskkonda. Otseselt süüdistada ei saa kumbagi.
05.08.2018 12:16
Erinevalt Pärnu tööstuse suurest osakaalust, on Tartus teenitud maksuraha peamiselt riigi päritoluga. Näiteks on Tartu Ülikooli eelarve suurem, kui Tartu linna eelarve ja Tartu Ülikooli Kliiniku eelarve suurem, kui Tartu ülikooli enda eelarve. Kui linna tuleb puhas riigieelarve raha ilma tehase kolinata ja haisuta, siis võib ära öelda suvalisele kommertsettevõttele.
Kes soovib tehaste tõrjumisel "teha Tartut", sel peab sama moodi tulema põhi osa rahast riigieelarvest.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega