Arvutid ja teabekogud röövivad paljudelt metsaametnikelt töö
Kaheksa aastat tagasi, kui keskkonnaministeeriumi haldusalasse moodustati maakondlikud keskkonnateenistused, võttis suure osa sealsete metsaspetsialistide ajast metsateatistega tegelemine, metsanduse andmekogudega töötamine ja metsaomanike nõustamine. Aega kulus palju, sest enamik vajalikust infost oli tollal kirjas paberites ja kaustades, paljude küsimuste lahendamiseks tuli ametnikul ja metsaomanikul korduvalt kohtuda. Järjekorrad ametnike ja keskkonnateenistuste uste taga polnud mingi haruldus.
Mobiilsed töökohad
Nüüd on arvutid metsaspetsialistide töökorraldust tunduvalt lihtsustanud ja kiirendanud. Nii ongi juhtunud, et kõigile ametnikele enam täiskoormust ei jätku. Möödunud nädala lõpus andsid teenistuste juhatajad 30 metsaspetsialistile koondamisteate ning praeguse 101 ametikoha asemel jääb alles 68. Metsandusega seotud küsimuste lahendajatele ametnike arvu vähenemine muutusi kaasa ei too.
Kaheksa aasta eest oli maakondades metsaspetsialiste kokku 86, vahepeal suurenes nende arv 101ni. Samas jäid raiemahud samaks, küündides ligi 7 miljoni tihumeetrini. Kuna aastatega lisandus teenistustesse 15 töötajat, tähendas see ühe spetsialisti kohta 15 protsendi võrra väiksema raiemahuga tegelemist.
Igapäevast metsaspetsialistide töökoormust vähendasid ka mitmesugused abivahendid. Mäletate aega, kui puude mahavõtmiseks tuli ametniku jutule tulla, pabereid täita ja vajadusel igasugu lisadokumente tuua. Nüüd ei pea metsaomanik kodus laua tagant püsti tõusma, kui soovib oma metsas kavandatavatest tegevustest teada anda, vaid ta saab metsateatise täita vastavas registris X-tee kaudu ning metsanduse spetsialistid saavad neid elektrooniliselt menetleda. Piisab arvuti hiireklikist ja vajalik e-teatis liigub õigesse kohta.
Ametniku suur abimees on säästva metsanduse seire- ja infosüsteem, mis võimaldab korraga kasutada mitut andmekogu - metsaregistrit, metsateatise registrit, välitööandmete ja vääriselupaikade andmebaasi. Ei mingit paberitega askeldamist ega kõnetunde. Nii hoitakse iga päev kokku suur hulk tööaega, mis enne kulus andmekogude vahel orienteerumiseks, andmete hankimiseks, võrdlemiseks ning sisestamiseks.
Ka on metsaspetsialistidele loodud mobiilsed töökohad - tahvelarvuti ja pidev andmeside võimalus, GPS, ametiauto ja -mobiiltelefon. Ametnik saab oma tööd efektiivselt ja operatiivselt korraldada nii autost kui ka metsast kuuse alt. Iseenesest mõista hoiavad needki võimalused kokku nii aega kui ka töömahtu.
Erametsakeskus aitab
Kõrvuti riigiametnike töökorralduslike muudatustega on arenenud erametsanduse tugistruktuurid. Eesti Erametsaliit ja umbes 50 üleriigilist erametsaomanike ühendust on koos tugiisikutega seadnud sihiks näiteks liikmeskonna suurendamise, tegevuspiirkonna laiendamise, tugevama ühistegevuse ja avalikkuse teavitamise.
Keskkonnaministeeriumi asutatud SA Erametsakeskus on kasvanud erametsanduse arendamise ja edendamise keskuseks, tegeldes piirkonna metsaomanike individuaal- ja rühmanõustamise, koolituste korraldamise, järelevalve ning aruandlusega. Erametsakeskuses on loodud metsaomanike nõustamise ja koolitamise süsteem, mille kaudu nad saavad teavet metsade õiguspärasest majandamisest ja sellega seotud headest tavadest.
Järgmisest aastast hakkab Erametsakeskus erametsaomanike nõustamisega täies mahus tegelema. Esimesed erametsanduse konsulendid ehk nõustajad atesteeriti 1990. aastate lõpus, praegu tegutseb neid 36 ja see arv kasvab.
Riigipalgaliste metsaspetsialistide töökoormus väheneb veelgi, kui jõustuvad metsaseaduse muudatused, mis kaotavad metsaomanike jaoks mitmeid piiranguid ja määrusi. Näiteks kui seadusemuudatus teeb metsamajanduskava soovituslikuks, jääb nii metsaomanike kui ka ametnike sisuliselt tühi töö paljuski ära.
