Briti ja Eesti rahvasaadiku 10 erinevust
Pornofilmid maksumaksja raha eest
Jah, kibe madin käib üheaegselt nii Eesti valitsuses kui mitu korda suurema Inglismaa rahvaesindajate hulgas. Brittidel pole küsimus enam koalitsiooni koosseisus, vaid kogu valitsuse ja saadikutekoja puhtaks löömises.
Nimelt alustas äärmuslikult parempoolne päevaleht Daily Telegraph nädalaid tagasi artikliseeriat Ühendkuningriigi parlamendisaadikute ja valitsuseliikmete kuluhüvitiste, maksude ja muude korruptsioonijuhtude kohta.
Lugu on lausa nii tõsine, et esmaspäevases ajalehes laiutasid korruptsioonisüüdistused kokku üheksal leheküljel. Briti päevalehed ise muidugi kipuvad samuti olema raamatu mõõtu.
Kuigi suuremad patuoinad on juba lahkuma sunnitud, ei lõpe ajakirjanduslik ristisõda enne, kui peaminister Gordon Brown on valitsuskabinetis ning saadikutekodades palju põhjalikuma puhastuse teinud kui tema Eesti kolleeg. Sealjuures pole Briti peaministri enda eetikale õnneks kellelgi midagi ette heita.
Muidu on aga Ühendkuningriigi kodaniku silme ees lahti rullunud rida inetuid võimu kuritarvitamisi. Paljude põhjendamatute rendi- ja laenukompensatsioonide kõrval on näiteks siseminister Jacqui Smith lasknud riigil kinni maksta oma abikaasale kingitud iPhone'i, olles ta eelnevalt palganud oma assistendiks.
Viimatimainitud abikaasa tellis muuseas poliitikust naise seljataga maksumaksja kulul vaadata kaks pornofilmi.
Välisminister David Miliband koos kahe teise leiboristist kolleegiga kulutas meediatreeningule 20 000 naela ehk 356 000 Eesti krooni. Eelmisel aastal Briti noort ja säravat väisministrit intervjueerides polnud küll märgata, et tal sõnaseadmisega mingeid probleeme oleks olnud.
Võimu mõju siin- ja sealpool piiri
Briti konservatiivid on korruptsiooniskandaalist välja tulemiseks leidnud veel ühe hea valimisloosungi: tuua võimu juurde need, kellel puudub varasem poliitiline kogemus. Nende liider David Cameron kutsub oma partei ridades kandideerima kõiki omal alal edukaid inimesi, et "muuta praegune poliitiline kriis võimaluseks".
Justkui see midagi muudaks. Võim on juba olemuselt korruptiivne ja vastu panna suudavad vaid tugevatest tugevamad.
Briti skandaaliga sarnaseid on läbi elatud ka Eestis. Meil aga pole peaaegu ükski rahvasaadik pidanud vajalikuks vabandust paluda, rääkimata lahkumisest.
Ka täna, juba ei tea mitmendat negatiivset lisaeelarvet tehes, võiks kaaluda parlamendiliikmete palga ja soodustuste muutmist, ometi püütakse sellest hämmastava järjekindlusega mööda vaadata. Jah, võib-olla miljardeid see kokku ei hoiaks, kuid annaks mingigi signaali valijatele, et neid ei juhi päris moraalitu seltskond.
Mitu erinevust leidsite?