Küsida kilo hapukurgi eest ka hapukurgihooajal 50 krooni — oleks see võimalik, kui me osta ei jaksaks? Jäätisetootjad põrutavad ostja väidetavalt tühja rahakoti kiuste uusi rekordeid — ja mitte sugugi magusat tasuta jagades. Olete ehk isegi proovinud tänavust hitti, eriti suurt ja rammusat koorejäätist?

Tõusu kinnitab ka majandusministeeriumi väide, et puhastuskuur on majanduses läbi tehtud, eksport taastumas ning ka tarbijate kindlustunne tagasi normaalsel tasemel.

Teine vao serva pidi üles ronimise tunnus on tõsiasi, et töötute arv langeb kiirusega, mis isegi töötukassa juhi Meelis Paaveli üllatuma paneb. Registreeritud töötuid on järel 78 000, suve edenedes väheneb see arv iga nädalaga.

Jahutades liigset optimismi teooriaga, et osa inimesi on vaid suveks tööd saanud ja teised meelt heitnud ning ei üritagi enam tööturule naasta, näitab töötukassa analüüs siiski, et töötute arv langes eelkõige “hõivesse liikujate” arvel.

Ning kolmas, lausa käegakatsutav tõusutunnus: suvised suurüritused on Eestis jätkuvalt elujõulised. Viljandis põrutati folgil neli päeva tantsida nii, et suur osa piduplatside murust lihtsalt tallati ära. Jänedal talupäevadel oli nõnda palju inimesi, et kui nad kõik taludes töötaks, võiksime ainult selle jõuga kõik põllud kas või käsitsi üles harida.

Tõdemiseks, et asjad mitte hullemaks pole läinud, piisab ka, kui Eestimaal lihtsalt ringi vaadata. Linnakaupluste parkimisplatsid on kogu nädalavahetuse autodest umbes ning maal asendavad linnulaulu ja lillelõhna juba nädalate viisi õlletaara kolin ning grillimissuits.

Kõik see kokku — pluss otsus, et euro siiski tuleb ja raha kurssi ei muudeta — on teinud meid tuleviku suhtes natuke kindlamaks. Isegi väga nukratooniline, ees ootavatele raskustele viitav “Eesti inimvara raport” jäi laia vastukajata. Aga võib-olla ei jaksata lihtsalt enam nutta.

Pigem tahetakse uskuda, et elu aeglaselt, olgu vahepeal või pisut tagasigi langedes, paremaks läheb. Ning see on väärtus omaette. Suur osa majandust turgutavast tarbimisest püsib ju usul, et homme on parem kui täna.

Võltsõnneaeg, kui me end (laenu)miljonärina saime tunda, ei naase loodetavasti kunagi. Aga ka kahe vao vahel võib õnnelik olla, lubades endale kas või ühe suure ja rammusa jäätise.