Või selline näide. Olen poest kondoome ostes ennast imelikult tundnud. Teinekord olen ostu sooritades tundnud hirmu, et mul ei ole kaardi peal piisavalt raha. Justkui kartes müüja ja inimeste halvakspanu - küll oleks piinlik lugu. Olen natuke müüjana töötanud ja tean, et sellised ostud ei tekita neis mingeid emotsioone. 

Samas meeldib mõelda, et olen tänu müüjaks olemise kogemusele eelisseisus ja tean, mida müüja pahaks paneb või mis teda rõõmustab. Kui soovin heatujulist müüjat näha, siis ma ei lähe kunagi poodi vahetult enne sulgemist.

Saan loomulikult väga hästi aru, et selleks ei pea olema töötanud jäätisevabrikus, et mõista, miks on jäätist süüa parem kui valmistada. Siiski andis kunagine suvetöö jäätisevabrikus mulle suurepärase kogemuse kogu eluks. Võin iga võõra inimesega, kes parasjagu jäätist sööb, juttu teha ning selgitada, kuidas seda vahvlitopsi tehakse. 

Olen mitu suve veetnud õpilasmalevas. Seal tegin esimest korda palgatööd ja olin esimest korda pikalt vanematest eemal. Sügisel kooli minnes olin mõnestki klassivennast, kellel selline kogemus puudus, palju enesekindlam ja targem.

Nüüdseks olen kaks nädalat ajakirjanikuna kätt proovinud ja tabanud end mõttelt, et teisi küsitleda on huvitav, aga - mis saaks siis, kui peaksin ise vastaja rollis olema?