Ekspert: Eestisse võivad hakata sisse rändama ka need, kel Lõuna-Euroopas joogiveest puudus käes

Veepuudus Eestit ei kimbuta, joogiveega oleme õnnistatud, kuid teisalt võib see veepuudust kannatavate rahvaste võimaliku sisserände tõttu lisanduvat koormust ning konflikte tekitada.

Kliimamuutus seab Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikidele vastupidiseid väljakutsed, mis rõhutavad kohaliku kliima eripärasid.

Eestile koostatud Kliimamuutustega kohanemise arengukava raames (Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 2. märtsil 2017), prognoositi Eestile suurenevate talviste sademete, kevadise suurvee ning liustike sulamise tõttu maakera pooluste piirkonnas suuremat hüdroenergia potentsiaali kasvu.

Vastupidiselt Eestile on Küprose kõige suuremad kliimast tingitud tulevikuväljakutsed seotud aga hoopiski suureneva veepuudusega, mistõttu seal on hüdroenergia kasutamist aastaks 2050 hinnatud 25% langusega.

Sarnane erinevus eksisteerib ka teiste Põhja- ning Lõuna-Euroopa riikide vahel, kuid Euroopas on kõige ebasoodsamaid tagajärgi eeldada just Vahemere-äärsetes piirkondades, on uurinud valitsustevaheline kliimamuutuse paneel ehk IPCC.

Küprose prognoositud veepuudus on tingitud merevee taseme tõusuga kaasnevast põhjavee sooldumisest ning üldisest sademetepuudusest, mis tuleneb sagenevatest kuumalainetest. Veepuudus on aluseks Küprose põhilistele kliimast tingitud väljakutsetele, kuna ahelefektina kerkib sealt terve rodu probleeme, näiteks nagu ökoloogilise mitmekesisuse muutused, põllumajandusliku saagikuse vähenemine (aastane saagikus võib lähiajal väheneda 41-43%), joogivee puudus ja majanduslikud lisakulutused.

Viimane on seotud eelkõige suurenenud vajadusega importida joogivett ning põllumajandustooteid. Näiteks saagikuse vähenemine võib kaasa tuua kuni 80 miljoni euro suuruse majandusliku kahjumi, on leidnud Küprose Tehnikaülikooli professor Theodoros Zachariadis.

Küprose veepuudus on tingitud merevee taseme tõusuga kaasnevast põhjavee sooldumisest ning üldisest sademetepuudusest.

Lisaks on olulisel kohal ka rahvatervis, mis võib põhjavee sooldumise ning ökosüsteemide muutustest tingitud halveneva joogivee kvaliteedi tõttu langeda.

Veega seotud probleemidele lisaks suurenevad Lõuna-Euroopa riikides kulutused energiatootmisele ja -tarbimisele, kuna suureneb vajadus kasutada kasvavate õhutemperatuuride ohjamiseks konditsioneeri.

Ka Eestis on prognoositud suuremat jahutusvajaduse kasvu suveperioodiks, kuid seevastu energianõudlus talveperioodil nii Eestis kui mujal Põhja-Euroopas väheneb kuna talved soojenevad ning kütmisele hakkab vähem energiat kuluma.

Taolised erinevused Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide vahel toovad tulevikus kaasa ka nihke eksport- ja importressurssides ning inimeste liikumismustrites. Näiteks võib suviti Eestisse saabuda palju rohkem turiste samas kui Küprosel ja mujal Lõuna-Euroopa riikides turistide liigselt kuuma ilma tõttu kahanema hakkab. Kuna Eestis joogivee nappus niipea ei kimbuta, võib sisseränne meile hakata koosnema ka neist, kel joogiveest puudus.

Kasvada võib ka eksporditavate põllumajandussaaduste hulk Põhja-Euroopast Lõuna-Euroopa suunas, kuna kõrbestumise tagajärjel väheneb lõunas põllumajanduslikult otstarbeka maa hulk. See kõik toob omakorda kaasa nihkeid Lõuna- ja Põhja-Euroopa riikide majanduses.

Lisaks troopilisest asukohast tingitud kuumuse ja suurenevast veepuudusest kerkivatele probleemidele peab Küpros arvestama ka väikese saareriigi üldiste ebasoodsate tingimustega – piiratud turg, isoleeritus ja oht rannikualadele merevee tõusu näol.

Kuna Eestis joogivee nappus niipea ei kimbuta, võib sisseränne meile hakata koosnema ka neist, kel joogiveest puudus.

Küprose rannikuvöönd moodustab 23% riigi kogupindalast. Saarel on kokku 735 kilomeetrit rannajoont, millest umbes 385 kilomeetrit on okupeeritud Türgi poolt alates aastast 1974. Siinkohal on huvitav ära märkida, et kui Küprosel räägitakse statistikast, mille baasil koostatakse riiklikke strateegiaid ning ka kliimamuutusega kohanemise kava, ei arvestata Türgi poolel toimuvaga, sest selle piirkonna kohta andmed puuduvad.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD on kliimamuutuse mõjude leevendamiseks välja töötatud meetmete rakendamiseks soovitanud võtta kasutusele keskkonnatasud, näiteks vee- ja energiamaksud või ummikumaksu. Taoline maksustamine hoiaks ühest küljest ära nii ressursside liigse kasutamise, teisalt annaks palju vajalikke tulusid, mis aitaks rahastada investeeringuid kohanemismeetmetesse, ilma et see kahjustaks majanduskasvu.

Näiteks investeeritakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise riiklikud tasusid tagasi taastuvenergiasse, sarnast lähenemisviisi saab rakendada ka muudest hinnakujunduskavadest saadavatest tuludest.

Küprose põllumajandus-, maa-arengu- ja keskkonnaministeerium on hetkel koostamas Küprose riiklikku kliimamuutusega kohanemise kava. Interreg projekti raames on Küprose Energiaagentuur koostamas ka esimest kohaliku tasandi kliimamuutusega kohanemise kava kaheksale kohalikule omavalitsusele.