Elu seaduse piiril

 (2)
                     
Maaleht
Elu seaduse piiril
Autor: Valdek Alber

Loen ja imestan – Kihnu kalurid ütlevad tänases Maalehes lausa avalikult välja, et tegelevad röövpüügiga.

Aga neil pole mitte häbi, vaid ettepanek: lubage väiksemat võrgusilma ja ärge meid merel jälitage. Sest muidu peame südamerohtusid sööma ning tablettidega vererõhku alandama.

Tuleb välja, et mehed ei taha sugugi lubatu ja lubamatu piire kombata, vaid lihtsalt ennast ja peret toita. Ent võrgusilma suurus väidetavalt ei lase – sobiv kala lipsab sealt kasu toomata läbi.

Peaaegu sama lugu on nendega, kes Venemaalt odavaid sigarette, viina ja mootorikütust toovad ning Eestis vaheltkasuga maha müüvad.

Mõni aeg tagasi rääkis Maalehe ajakirjanik seeliku all suitsupakke üle piiri toonud narvalannadega ning need ei pidanud end sugugi salakaubavedajateks. Kus sa sellega! Nemad hoiavad lihtsalt endal niiviisi hinge sees!

Ka Lõuna-Eestis on asi läinud juba nii hulluks, et odava kauba vedu üle piiri ei peeta enam hõlptulu teenimise patuks. Osa peab seda koguni vastumeelseks! Et ei teeks, kui elu ei sunniks – nagu väidetakse tänases Maalehes.

Muidugi võib see olla nii, aga ka teisiti. Ühed tõesti hoiavad endal lihtsalt elu sees. Teised aga paraku ongi loomult sellised, et lähevad taunitud või lausa keelatud teed mööda ka heal ajal.

Nende avalikku virisemist olude ja riigi teemal võib võtta lihtsalt suitsukattena, et käed saaks selle varjus veel suuremat rahahunnikut enda ette tõmmata. Varakapitalism on Eestisse tagasi pöördunud!

Ka riigi poolt vaadates on asjal kaks külge. Ühelt poolt peaks riiki huvitama eelkõige see, et igal kodanikul (ja ka elanikul) oleks katus pea kohal ja leivapaluke kõhus.

Teiselt poolt peab riik läbi ametnike sõrmega mööda seaduseparagrahve vedama, sest annad seadusetusekuradile sõrme, hakkab ta tervet kätt kiskuma.

Eestis on asjad juba selgelt paigast ära. Mootorikütuste müük korraldab end ise tanklaväliseks ja maksuvabaks, ETVs hõiskab politseinik aga rõõmsalt, et nüüd trahvime me juba iga kiiruseületajat! Maitse asi muidugi, kuidas riigikassat täita.

Mida riigi lagunemise vastu tegelikult teha annab? Eks ikka seadused piisavalt paindlikult ümber vaadata. Pole ju mõtet seadusel, mida suur osa inimesi ei täida.

Ehk: võrgusilm peaks olema selline, et kihnlane ellu jääks, aga viimast kala ka välja ei püüaks. Mootorikütust võiks vedada üle piiri mahus, mis toojal lubaks ehk tõesti veidi ka Maarjamaal odavamalt tiirutada, sõpradele edasi müüa aga enam ei täiks.

Kindel peaks olema üks: ehkki Narvas on nn piirialune kaubandus sotsiaalseid probleeme leevendanud, siis nii neid lõplikult lahendada pole võimalik.

Sest nõnda võiksime õigustada väljapressimistki: näed, tugev poiss, aga raske aeg ja tööd pole. Mis tal, vaesekesel, muud üle jäi, kui teie ukse taha tulla ja küsida, kas teil maksuvabalt müüdud kütusest natuke sularaha üle ei jäänud...

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (1)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
30. oktoober 2014 05:15
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Aasta Põllumees 2014 konverents Riigikogu saalis
Tavakohane ühispilt. Esimeses reas vasakult: Piret Alfthan, president Toomas Hendrik Ilves, aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet, põllumajandusminister Ivari Padar, Liana Põder ja Margot Saare. Tagareas Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Nordea Liising Eesti juhatuse esimees Silver Kuus, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Tõnu Rahula, Andres Tamm, Peeter Alep, Arne Tamm, Karmo Põder, Tiit Uusoja ja Tiit Juhani.
Kliimamuutustest ja keskkonna seostest põllumajan­dusega oli mitu ettekannet nii Eestist kui Soomest.
Eesti toidu uutest turgudest rääkisid nii põllumajandusminister Ivari Padar kui ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Rahvusvahelist mõõdet lisas Euroopa põllumajandusorganisatsiooni COPA-COGECA
peasekretär Pekka Pesonen, kes tutvustas Euroopa Liidu ja maailma riikide kaubandus­läbirääkimisi.
Hirmud, hirmud, teatri hirmud. Keda kardame?
Eesti Teatriagentuur oli oma 20. sünnipäeva puhul peetud konverentsi kutsunud protokollima Joonmeedia kunstniku Tanel Rannala. Protokollist sai kunstiteos.
Raha võim teeb ebakindlaks. Ja araks. Sellest ei pääsegi, kui tegelikkusest ei saa ausalt ja otse rääkida.
Leigarite vägi
30. oktoober 2014 05:15
Leigarid
Tõelised staarid: esimesest päevast Leigarites kaasa löönud Silvia Kukepuu, 80aastane Marianna Saar ning Laine Mesikäpalt Anna Raudkatsi prossi saanud Marika Oja.
Neljakümne viiendat sünnipäeva tähistav rahvakunstiselts Leigarid annab aastas 200 kontserti, on tantsu sisse pannud nii Mats Traadi “Harala elulood” kui ka pronksiöö.
Majasoojustajad ootavad uut rahalaeva
Elvalanna Anu-Reet Hanso usub, et kui järgmisel aastal tema kodumaja soojustatud saab, vähenevad küttearved poole võrra.
Kortermajade soojustamiseks mõeldud raha, mida KredEx jagas, ei jätkunud sugugi kõigile soovijaile. Kui uus raha saabub, võib minna tihedaks rebimiseks.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Phytophtora – ohtlik haigusetekitaja
Phytophtora spp. tekitatud nekrootiline, selgelt nähtav laik halli lepa tüvel.
Haigusetekitaja Phytophtora spp. on palja silmaga mitte nähtav üliväike seenetaoline organism.
Neeruti mõisnik tõi sajandi eest meile punase tamme
Üks kolmest Neeruti lagendikul kasvavast punasest tammest, mis laia võraga ja ligi 300aastane, on hakanud ennast sügisrüüsse riietama.
Elame ajal, mil saja-aastaseks hakkavad saama punased tammed, mis meie maile, täpsemalt kunagise Neeruti mõisa maadele istutas 1918. aasta maikuus mõisa viimane parun Eduard von Kirschtein.