Enne kui paned lapse kutsekooli, käi seal ise ära
Aastaid oli kutseharidus haridussüsteemis vaeslapse osas. Veel viis aastat tagasi oli pearaha kutsekoolis peaaegu samaväärne pearahaga gümnaasiumis, kuigi kutset õpetada on tunduvalt kallim. Valdav oli suhtumine, et kutsekooli lähevad ainult need õpilased, kel pole muud valikut.
Kõik võivad olla edukad
Õnneks on selline mõtteviis Eestis murdumas ning kutsehariduse muutused lubavad loota, et ametiõpe hakkab jälle ausse tõusma.
Kutseõppe ümberkorraldusega on tegeldud rohkem kui kümme aastat. Selle jooksul on ajakohastatud kutsehariduse kohta käivad seadused, välja töötatud kaasaegne õppekava ning kvaliteedikontroll, korrastatud kutseõppeasutuste võrk.
Riigikontroll analüüsis Eesti kutsekoolide tulemusi ja üritas leida eduvalemit, mis iseloomustaks parimaid kutseõppeasutusi.
Vaatasime nii lõpetajate konkurentsivõimet (hõivet pärast lõpetamist, edasiõppimist, riigi- ja kutseeksamite tulemusi) kui ka kooli töökorraldust – väljalangemise ennetamist, täienduskoolituse pakkumist, eri õppevormide ja -liikide pakkumist, osalemist uutes algatustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides.
Selle tulemusel võib öelda, et kutseõppeasutuste edukust ei määra mitte niivõrd asukoht, suurus või kaasajastatud koolihooned, vaid koolide soov ja tahe ajaga kaasas käia ning pakkuda õpilastele kõiki võimalusi.
Edukas saab olla üksnes see õppeasutus, kes arendab end terviklikult ja läheb kaasa muutuvate oludega. Paremate tulemusnäitajatega koolid olid ühtviisi edukad kõigis kategooriates.
Kutseeksamite sooritamisel on pilt väga erinev. On õppeasutusi, kus kutseeksami teeb ära rohkem kui 70% lõpetajatest, kuid on ka koole, kus see arv jääb alla 10% või mitte keegi lõpetajatest ei soorita kutseeksamit.
Samas nõuavad praegu kõik tööandjad kutsetunnistuse olemasolu ja see annab kooli lõpetajatele kindlustunde, et nende oskused on tööturul hinnatud.
Mida suurem kool, seda rohkem katkestajaid
Üks komistuskivi on muukeelsete kutsekoolilõpetajate riigikeeleoskus.
Nii näiteks ei ületanud Ida-Virumaa kutseõppeasutuste lõpetajate 2008. aasta riigikeele eksami keskmine tulemus 32 punkti 100 võimalikust. Palju parem polnud tulemus ka neis Tallinna kutseõppeasutustes, kus peamiseks õppekeeleks on vene keel.
Selline eksamitulemus viitab, et nende koolilõpetajate tase ei võimalda hästi toime tulla eestikeelses töökeskkonnas ning nad on sisuliselt sunnismaised ehk leiavad rakendust üksnes nendes töökollektiivides ja töödel, kus saavad läbi vene keelega.
Lüngad riigikeeleoskuses kajastuvad paraku ka kutseõppeasutuste lõpetajate tööhõives. Muukeelse kutseõppe läbinud õpilastel on tunduvalt suurem oht jääda töötuks. Kui vaadata töötukassa andmeid töötuks registreeritute kohta, siis muukeelsete kutseõppeasutuste lõpetajate puhul on see arv riigi keskmisest mitu korda kõrgem.
Viimase kümne aastaga on kutseõppeasutuste arv vähenenud enam kui kolmandiku võrra ja seda peamiselt kutsekoolide liitmiste tõttu. Kui 2000. aastal oli ühe kutseõppeasutuse kohta keskmiselt 400 õppijat, siis 2008. aasta lõpuks oli see arv 580 ning riigikutseõppeasutustes koguni 690 õppurit kooli kohta. Õpilaste arvu kasv ja sellega kaasnev suurem pearaha on aidanud koolides õppekeskkonda parandada ning tagada õpetajatele piisav koormus.
Samas jäävad suuremates koolides õpilaste mured ajuti tähelepanuta. Statistika näitab, et mida suurem kool ja mida suuremas linnas, seda rohkem on neid, kes kooli pooleli jätavad. Mõnes kutsekoolis on see protsent 30 ligi.
Suurkoolidega kaasnev anonüümsus ning suurte linnade muud ahvatlused võivad paraku nii mõnegi õpilase koolitee enneaegselt katkestada.
Kutseharidus ei ole ummiktee
Paljud noored pelgavad, et kutsekooli minnes panevad nad kinni tee jätkata tulevikus õpinguid kõrgkoolis. Tegelik elu näitab, et see pole nii. Eelmisel aastal jätkas õpinguid ligi viiendik kutsekooli lõpetanutest, üle 60% neist kõrgkoolides.
Kuigi enamik kutsekoolide lõpetajatest ei tee riigieksameid, võtavad paljud rakenduskõrgkoolid kutseõppeasutuste lõpetajaid õppima eraldi konkursi alusel ja riigieksamite sooritamine pole sisseastumiseks nõutav.
Kui kutseõppeasutuse lõpetaja tahab minna ülikooli, kuid tunneb, et teadmised üldainetes ei ole riigieksamite sooritamiseks piisavad, võib ta võtta lisa-aasta, et parendada oma valmisolekut riigieksamiteks. See on õpilasele tasuta ning toimub üldjuhul täiskasvanute gümnaasiumide juures. Paraku pole see võimalus kuigi laialt levinud ning eelmisel aastal kasutas seda ainult 1,5% kutseõppe lõpetanutest.
Õpilaste arvu vähenemine kummitab ka kutseharidust ning täiskasvanute täienduskoolituses nähakse võimalikku pääseteed.
Viimastel aastatel on ka täiskasvanute tööalaseks koolituseks olemas riiklik tellimus. See on osalejatele tasuta, mis on hüppeliselt suurendanud huvi osalemise vastu. Edukamad täienduskoolitajad on need koolid, kes pakuvad ise välja uusi kursusi ning leiavad sinna õppijaid.
Vanem koos lapsega kutsekooli
Kuna täiskasvanud ei lähe just sageli kodust kaugele end täiendama, on täienduskoolituse pakkumisel edukamad piirkondlikud kutseõppekeskused kui suured Tallinna omad. Tihtilugu on piirkondlikes kutseõppekeskustes pakutav täienduskursuste valik laiem kui suurte linnade kutsekoolides.
Siit järeldub, et kutsekooli valides tasub tähelepanu pöörata ka muule kui üksnes uhkele koolihoonele ning sellega kaasnevale särale. Head kutseõpet võib leida ka veidi räämas koolidest.
Koolilt tuleks nõuda ka kvaliteetset riigikeele õpet, sest ainult hea kutseoskus ei pruugi veel avada tööturul vajalikke uksi.
Ka pole suured kutseõppekeskused alati parim valik haridustee jätkamiseks. Vaatamata laiematele võimalustele, ei jõuta nendes koolides paratamatult tegelda kõikidega individuaalselt. Seega on suuremates koolides suurem oht õpinguid katkestada.
Kutsekoolid pole enam ainult noorte jaoks ning üha suurema osa koolide tegevusest moodustab täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe.
Siit soovitus lapsevanematele. Enne kui saadate oma lapse kutsekooli, minge osalege ise tasuta täienduskoolitusel, sest ainult nii oskate häid soovitusi jagada.
Kristjan Paas on Riigikontrolli vanemaudiitor
Edukamad kutsekoolid
Riigikontroll toob esile 11 edukamat kutseõppeasutust. Edukuse määramisel võeti arvesse kutse- ja riigieksamite sooritamist, koolist väljalangevust , lõpetanute tööle saamist, edasi õppima minekut, täiendkoolituste korraldamist jpt tegureid. Koolid on nimetatud tähestiku järjekorras.
- Elleri-nimeline Tartu Muusikakool
- Kuressaare Ametikool
- Luua Metsanduskool
- Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
- Rakvere Ametikool
- Räpina Aianduskool
- Tallinna Ehituskool
- Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
- Tallinna Polütehnikum
- Tartu Kutsehariduskeskus
Allikas: EHIS, kutseõppeasutused, Riigikontrolli analüüs
