Eurost on nii kasu kui kahju
Tunnustatud ajakirja The Economist väitel on Eesti saavutanud ainuüksi selle debati ja juba astutud sammude tõttu Maastrichti kriteeriumide täitmiseks rahvusvahelist tähelepanu ning pälvinud potentsiaalsete investorite huvi.
Usalduse kasv meie majanduse ja investeerimiskeskkonna vastu tähendabki enam investeeringuid ja odavamat laenukapitali.
Panga miljonitulud
Kuid euro kasutuselevõtuga kaasneb väga palju eri tahke ja huvisid. On selge, et Rootsi pankadele ei ole Eestis euro kasutuselevõtt sugugi meeltmööda.
Praegune kommertspankade krediidisüsteem on täiesti selgelt eestlastevaenulik. Esiteks seetõttu, et Swedbanki rootslastest omanikud küsivad eestlastelt tunduvalt kõrgemat teenustasu ja intresse kui oma kodumaal.
Teiseks sellepärast, et panga teenitud puhaskasum, mis ulatus paari aasta eest 3 miljardi kroonini, läheb Eestist välja ega anna meie majandusele seega mingitki ringlusväärtust.
Majanduskriis on muutnud praegu ka panganduse olukorda. Samas tasub meenutada, et veel paari aasta eest teenis Swedbank kaardimaksetelt rohkem kui poolteist miljardit krooni, ülekannetelt kolmveerand miljonit, sularahatehingutelt ligi 200 miljonit ning mitmetest teistest e-kanalitest peaaegu 150 miljonit krooni.
2007. aastal oli kommertspankade kasum Eestis 7,4 miljardit krooni ning ka see viidi riigi majandusest välja.
Krediitkaardi ja arvelduskrediidi puhul on eestlastel märksa ebasoodsamad intressid kui põhjanaabritel, rootslastel on ka näiteks autode liisimisel paremad tingimused.
Inflatsioonide kuristik
Euroopa riikide võrdsus ja ühtlustumine peaks meie kõigi huvisid aga võrdselt teenima.
Euro kasutuselevõtuga on plaanis teatud teenustasud kaotada ja valuutatehingute kulud võimaldavad rohkem säästa.
See puudutab valuuta ostmise ja müümisega seotud kulude kaotamist, piiriüleste maksude kulude kaotamist, valuutakursi kõikumise vastu kindlustamise kulusid ning kontode haldamise ja hoidmisega seotud kulusid.
Tarbija seisukohalt on tähtis ka see, et ta saab samas vääringus teha makseid, mis hõlbustab reisimist, kaubandust euroala piires ja aitab ka meie ettevõtjatel rahvusvahelisemaks muutuda.
Märkimist väärib ka hindade stabiilsus, mis aitab hoida intressimäärade inflatsiooniriskid püsivad ning inflatsiooniootused madalad.
See omakorda mõjutab turuintressi määrasid. Euroalal valitsev hinnastabiilsus tasakaalustab ka hindade ja palkade kujunemise.
Euro kasutuselevõtu tumedam pool seisneb tõenäolises hinnatõusus, mille põhjustab ümardamine.
Samas tuleb võrreldavate riikide puhul arvestada, et viimastel juhtudel oli maailmamajandus kasvufaasis, mis lubas spekulatiivseid tehinguid ning ka hinnatõus oli kergem tekkima.
Hiljutised Euroopa Komisjoni uuringud on näidanud siiski seda, et tarbijad on euroga harjunud ning tegeliku inflatsiooni ja tajutud inflatsiooni vahe on vähenenud.
EINAR VALLBAUM on Lääne-Viru maavanem
