(Haldus)reform on hädavajalik
Jutt valdade liitmisest on midagi sarnast, kui tahta kõikide ministeeriumide ühesuurust koosseisu; kui nõuda, et kõikides volikogudes peaks olema naisi-mehi pooleks või kui kehtestada norm, et kõik riigiametnikud peavad sõitma 1,4mootoriliste sõiduautodega.
Niisugustel ümberkorraldustel poleks, nagu omavalitsuste vägisi liitmiselgi, mitte mingisugust seost sellega, miks need asutused või inimesed tegelikult ametis on.
"Kas on erakondadel soov koguda poliitilist profiiti või on võimulolijatel vaja midagi tähtsamat, ent märksa ebamugavamat varjata," diagnoosivad vaatlejad.
Elukauged poliitikud
Üle Eesti kostab üha sagedamini, et keskvõimul oleks aeg endale selgeks teha, kuidas inimesed tegelikult riigi eri piirkondades elavad ja millest nende elu sõltub.
"Mul on neist taas Eesti uut kaarti joonistavatest poliitikutest kahju. See, mis maal toimub, neid tegelikult ei huvita. Asi ei ole ju valdade piirides, suuruses või vallaelanike arvus, vaid sisulistes poliitilistes otsustes," ütleb Lääne-Virumaa Laekvere valla Venevere küla edendaja Eerik Lumiste.
Tähelepanu väärt on, et täpselt samal ajal, kui isamaaliitlased omavalitsuste liitmise kampaaniat alustasid, pidid omavalitsustegelased nentima pettumust omavalitsuste koostöökogu ja valitsuskomisjoni läbirääkimistel järgmise aasta riigieelarve üle. Riigi pool ei näe võimalust omavalitsuste tulubaasi vajalikus mahus suurendada - ei saa senisest rohkem tulumaksu-, kütuseaktsiisiraha jne.
Kui jälgida poliitilisi loosungeid, on omavalitsused nõrgad, laisad ja vähesuutlikud või levib väide, et "neid on lihtsalt liiga palju". Isegi see, et Eestis on omavalitsused seatud rahaliselt keskvõimust sõltuma ning et nende suutlikkust mõjutab suuresti keskvõimu lahkus rahakotti paotada, pole enamasti teada.
Asi ongi segane
Lausa liig näib olevat tahta, et poliitikud süveneks uuringutesse või magistritöödesse, mida riigis haldusteemadel pidevalt tehakse. Töödest ei tule välja, et hädade imeravim on liita valdasid, vaid näiteks on seal järeldusi, et meie suurimad probleemid on hoopis omavalitsuste liiga väike poliitiline ja rahaline iseseisvus.
Kõige suurem häda on võib-olla see, et juba põhiseaduses on kohalike omavalitsuste roll hägune, selgub näiteks Noarootsi gümnaasiumis töötava Aivo Hirmo mitme aasta eest tehtud magistritööst Tartu ülikoolis.
Põhiseadusest võib välja lugeda, nagu olekski me siht olnud pidada omavalitsusi, mille keskvõim on käsist ja jalust sidunud endast sõltuvaks. Teine võimalik tõlgendus on kohaliku kogukonna ellu kutsutud omavalitsus, kelle püha kohustus pole mitte pealinna poliitikute poole koogutada, et investeeringuraha saada, vaid teenida oma rahvast.
Meil on omaks võetud variant number üks. Teoreetikud ei usu võimalust, et keskvõim midagigi enda kätte koondatud otsustusõigusest enam valdadele loovutab. Ent loogiline on keskvõimu kiusatus veelgi vähendada omavalitsuste hulka, et neid oleks lihtsam ohjata.
Tähtis asustustihedus
Aivo Hirmo tuleb oma Eesti valdade sotsiaalmajanduslikku potentsiaali hindavas töös järeldusele, et üks mõjukaid kohalike omavalitsuste suutlikkuse näitajaid on asustustihedus.
Eestis on 108 omavalitsust, kus asustustihedus on alla 10 elaniku km2 kohta. Kui need vallad mehhaaniliselt naabritega liita, et valdade arvu kahandada, võib see lihtsustatult öeldes kaasa tuua selle, et sadakonna valla elaniku elu läheb kehvemaks.
Tegelikult on päris elus näited olemas. "Ma julgen öelda küll, et oleme nüüd tunduvalt rohkem ääremaa kui olime iseseisva vallana," hindab Raplamaa endise Loodna valla elanik, omavalitsustegelane Kaare Tammaru. 2002. aastal liitus Loodna vald (asustustihedus 4,5 inimest/km²) Märjamaa alevi ja vallaga suureks Märjamaa vallaks.
"Ma kahetsen, et olin väga suur taganttõukaja meie valla liitmise ideele. Olen end selle eest kõvasti udjanud," ütles Kaare Tammaru. "Aga ma tõesti uskusin, et liitudes on rohkem raharessurssi, tugevam kaader ja nii edasi, mis sellega seoses räägitakse."
Endise Loodna valla piirkonnas on elanike arv veelgi kahanenud. Kaare Tammaru tõi näiteid, et valla sotsiaaltöötajaid Loodna kandi inimesed ei tunne, et pärast perearsti pensionile jäämist ei ole uut arsti, et raha kauplemine piirkonna jaoks on volikogus äärmiselt vaevarikas.
Ta on veendunud, et samal ajal kui kahe Märjamaa liitumine oli loogiline - alev ja rõngasvald -, siis Loodna piirkonnas oleks paljusid asju korraldada siiski kergem iseseisva väikese vallana.
Reformivajadusi jätkub
Magistritöödest leiab järeldusi, et Eesti omavalitsuste tulubaasi kujundamise süsteem, mis annab keskvõimule pea täieliku kontrolli valdade tegevuse üle, ja mis samal ajal sõltub suuresti näiteks sellest, mis erakond parasjagu võimul, on end ammendamas ja vajaks põhjalikku reformi.
Tuntud tõde on, et Eesti regionaalpoliitika vajab sisu. See võib tähendada eriti suurt reformi.
Arvatavalt vajaks see osa üldsusest, kes vallavalitsustes näeb "ei midagi tegevate ja vaid palka tahtvate ametnike seltskonda" ka teavet kohalike omavalitsuste tegelikust olemusest. Kas või seda, et omavalitsusel on kusagil 400 funktsiooni pluss need kohalikku elu puudutavad ülesanded, mis seadustega pole kellelegi määratud.
Eikellelegi määratud ülesannete hulgas on ka vajadus täita suurte reformide tõttu tekkinud tühikuid. Näiteks haiglate reform, mis koondas kvaliteetse eriarstiabi suurematesse linnadesse, on pannud abitusse olukorda paljud maapiirkondade inimesed (just eakamad), kel eriarsti juures vaja käia.
Hakkab silma, et just väiksemad vallad korraldavad eriarstivisiite valla autoga. Just väiksemad vallad on pannud käima valla bussi piirkondades, kus oma kauplus suletud. XXI sajandil, moodsas internetistunud Eestis!
Lihtsalt loosung
"Millegipärast levib Tallinnas arvamus, et ainult suur on efektiivne ja inimestele kasulik. Iga päev loeme ajalehtedest, et inimesed ei ole sellega nõus, aga poliitikud ikka sulgevad, ühendavad ja liidavad. Kodanike häält ei võeta arvesse. Pigem halvustatakse, et lõpetage nutulaul," räägib Eerik Lumiste.
"Paljudel läheb hästi ja see paistab silma. Seda osa, mis varjus ja kehvas seisus, ei taha keegi näha. Tervikpilt on tõesti nagu ära kadunud," ütleb Aivo Hirmo.
Sel taustal näib valdade liitmise jutt eriti loosunglik - see, mis võib olla omavalitsuste endi järeldus praegu või pärast seda, kui sisulised küsimused (rahastamine, regionaalpoliitiline reform jms) on lahendatud, on seatud eesmärgiks!
Loos on kasutatud Interneti omavalitsusteportaalis leiduvaid uurimustöid ja teavet, mis saadud jutuajamistel omavalitsustegelasega, külaliikumise edendajatega ja "lihtsate" vallakodanikega.
