Paber ja papp on läbi aegade läinud tulehakatuseks ahju, orgaanilised olmejäätmed aga kompostihunnikusse. Miks tuleb kõik see oma raha eest soetatud prügikasti toppida ja prügiautot ootama jääda, et kogutud kraam mõnikord enam kui saja kilomeetri kaugusel asuvasse prügilasse vedada, pärivad ühed.

Kuigi me toodame vähem prügi, peame maksma selle äraveo eest sama palju või isegi rohkem kui linnarahvas ja suured leibkonnad, pahandavad teised.

“Mida te rohkem tahate, prügi või raha?” jutustas koos eidega metsataguses talus elav taat mulle oma vestlusest prügifirma esindajaga, kes nõuab, et tema prügikasti tuleks korra kuus tühjendada. Kahel vanainimesel lihtsalt ei teki nii palju jäätmeid, et prügiauto neid korra kuus külastama peaks.

Vanamemm jälle pahandab, et tema ei suuda prügiveo päeval prügikasti oma tee otsa lükata. Raske prügiauto ei hakka ju iga õue peale sõitma ja viimased paarsada meetrit peab inimene ise kasti lükkama.

Rääkisin ennist tanki pandud ametnikest – nemad peavad seaduse täitmist kontrollima. Õhtul on järelevalveametnik otsekui tapetud. Ta peab ju inimestelt küsima, miks neil ei ole prügikasti ega lepingut, ning tõrkujaid väärteomenetlusega ähvardama. Igaüks haugub, tema peab kõike seda kannatama.

Viimases hädas koputab inimene vallamaja uksele ja pärib, kas ei saaks harvem kui korra kuus.

Nüüd sõltub kõik vallavanemast. “Paljud omavalitsused on läinud seda teed, et klaasist silmad pähe ja ei mingit vabastust,” ütleb Räpina vallavanem Teet Helm. Sel esmaspäeval jõudis tüli otsaga Riigikogusse.

“Korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on siduda kõik kinnistuomanikud jäätmeveoteenusega, mis tagab olukorra, kus nii jäätmete hülgamine kui ka kodune põletamine muutuvad sisuliselt mõttetuks,” tunnistab ülesärritatud Elva pensionäride pahameele peale keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Prügiminister” tunnistas, et mõnes vallas on kohustuslikust jäätmeringist iga kolmas vabastatud.

Helde käega Räpina vallavanem on murelik. Prügifirma, kes vedamisõiguse alapakkumisega endale sai, räägib, et nii odavalt ikka ei saa.

Vallavanem teab suurepäraselt – uue firma puhul läheks hind lakke, ja ta ohkab: “Hullem on see, et siis hakkab kogu tsirkus uuesti peale.”

Vaevaliselt paika loksunud suhted tuleb uuesti paika panna. Herilasepesa ärkab taas.