Tegelikult nutavad meie ärimehed ja pragmaatilisemad poliitikud kogu aeg selle üle, et kehvad poliitilised suhted Venemaaga ei lase idanaabriga korralikku bisnist ajada. Kadedusega vaadatakse nende Lääne-Euroopa riikide poole, kes oskavad Venemaaga asju ajada, kelle juurde tõmmatakse gaasijuhtmeid ning kelle firmad pääsevad Venemaale toimetama.

Moraal ja väärtuspõhine välispoliitika suhetes Venemaaga (aga ka näiteks Hiinaga) on paljudele lääneriikidele suhteliselt tundmatu mõiste. Kui pappi tuleb, on kõik korras. Venemaa riigikapitalismi lipulaeva Gazpromi palgale on trüginud sellised tuntud poliitikud nagu Saksamaa ekskantsler Gerhard Schrö-
der, Soome endine peaminister Paavo Lipponen, ning mis kõige iroonilisem – isegi NATO endine peasekretär lord Robertson…

Mis puudutab Eestit, siis on siinsed poliitikud Vene rubla lõksu langenud riigi loomisest saati. Konstantin Päts on kõige markantsem näide. Aga ka Eesti saadikud Moskvas ei suutnud kuidagi näppe Vene rahast eemale hoida. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar käis hiljuti Moskvas raha lunimas. Savisaart eristab “raudsest kolmikust” vaid see, et tema puhul rahapalumist eriti imeks ei pandud.

Kiusatus suureneb

Venemaa äsjased Riigiduuma valimised näitasid, et see riik on libisemas suure teadmatuse suunas. Formaalselt võimupartei Ühtne Venemaa küll võitis need valimised, kuid tegelikult tabas Putini poliitikat totaalne häving. Saada eelmise korra 64 protsendiga võrreldes ainult vähem kui pool häältest olukorras, kus kogu administratiivne aparaat ja ressursid olid rakendatud võimupartei teenistusse, on selge läbikukkumine.

Kõik analüütikud ennustavad nüüd Venemaale keerulisi aegu. See aga tähendab, et Kreml võib astuda täiesti ootamatuid samme nii sise- kui ka välispoliitikas.

Duumavalimised duumavalimisteks, kuid otsustav sündmus Putini jaoks – presidendivalimised – seisab tuleval aastal alles ees. Mehelt, kes alles hiljuti armastas rahva ees temale omaste “vaimukate” sõnavõttudega hiilata, kuid kes nüüd ei julge enam väljavilistamise hirmus publikule esineda, võib kõike oodata.

Venemaalt voolas raha välja isegi siis, kui riigis oli suhteline stabiilsus ja kord majas. Ees ootav ebamäärasus tähendab seda, et nii raha kui ka inimesed hakkavad “hulgakesi ja suure kiirusega” veelgi enam Venemaalt välja valguma. Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi liige Eesti on aga kohe Venemaa külje all…

Nagu viimatine afäär näitas, on siin küllaga tegelasi, kelle kohta võib öelda sama, mida ütles Paul Kuusbergi tegelaskuju Andres Lapeteus karjerist Viktor Haavikule: “Sinu jaoks, Haavik, on sotsialism naise paljas tagumik.” Ehk kui tõlkesse panna, siis isamaa on küll kallis, kuid pikk rubla kallimgi veel.