Toomas Paul: kas ahnuse ja rumaluse eest pääseb planeete vahetades pakku?

Vahel tõuseb pilk argistelt askeldustelt kaugemale kui enda ellu mahtuv. Vaatad vanataadi kombel üle aia. Ja siis kipub hing kinni jääma.

Inimesi oli 1960. aastatel, kui mu tütred sündisid, Maa peal kolm miljardit, nüüd 7,6 miljardit. Iga päev lisandub üle 200 000 uue tarbija. Seisatagem korraks ja püüdkem kujutleda, mida see tähendab. Iga nädalaga kasvab Maa rahvastik sama koguse võrra, kui on Eestimaal elanikke. Päev päeva ja nädal nädala järel! 2050. aastaks on prognoos 9,7 miljardit.

Need inimesed peavad kuhugi mahtuma. Nad võtavad puhtfüüsiliselt ruumi ja ka nende tegevus vajab ruumi. Teoreetiliselt me teame, mis seda protsessi võiks peatada, aga sellest ei saa rääkida.

Sõjad ja taudid võisid kunagi aeglustada inimsoo kasvu, praegu seda enam ei tee. Tingivad vaid meeletuid pagemisi. Ja pagulaslaagrites on iive eriti intensiivne.