Ivar Soopan: Piiskopilinn Haapsalu usub kohvikutesse
Viimased uudised ütlevad, et Haapsallu lisandub sushi ja kreeka restoran, kuursaalil on uus ja lootustandev rentnik, samuti Centrali restoranil. Beguta külalistemajas avatakse juunis uus taimetoidukohvik. Tuntud veinikoolitaja Aare Karolin teeb Karja tänaval lahti veinitoa. Vanalinnas tegutsevas A&O kaupluses on nüüd kohvikunurk ja suvel tuleb ka väliterrass.
Võtame või sellesama A&O. See on pisike kauplus, mis asub nn kohvikute alleel Karja tänaval, kus peale söögikohtade muid ettevõtmisi palju pole – mõni kauplus ja galerii. Kui tohutus konkurentsis on mõtet taas uusi ja uusi kohvikuid avada, siis järelikult peab sellel mõte olema ja miski neid tekitab.
Elvas veebiportaali tegev kolleeg küsis mõne aja eest, kas võiksin kirjutada sellest, kuidas ligi 10 000 elanikuga Haapsallu nii palju kohvikuid tekkinud on, kuidas need toimivad ja ellu jäävad. Et elvakad saaksid mõtteid. Mõlemad linnad on väiksed, vaid suvel käib palju rahvast. Elva on muidugi pisem, aga see ei tähenda, et ligi 6000 elanikuga Lõuna-Eesti linnakesel või 3000 elanikuga mõnel teisel Eesti linnal poleks õppida Haapsalust. Pakun, et on.
Haapsalu kohvikukultuuril on pikk ajalugu, aga uus hingamine tuli mõne aasta eest. Ei saa öelda, et kohvikute vahel pole hõõrumist olnud ja kartused turu üleküllastumise pärast oleks jätnud ettevõtjad külmaks. Ikka on kardetud ja on hõõrutud, ent aeg on näidanud, et iga aastaga mõistavad kohvikuomanikud püsimajäämise nõkse paremini.
Haapsalu kogemus näitab, et äri hakkab käima seal, kus see juba käib. Seda on vaja aga võimendada ja konkurente juurde tekitada. On vaja kedagi, kes oleks juba edukas ja kelle ümber koonduks teised, kes loodavad sama.
Tõsi, kõigil ei õnnestu, aga pole hullu – asemele tulevad järgmised.
Haapsalu kohvikute võidukäigus on tähtis roll ettevõtjatel, kelle põhisissetulek tuleb mujalt – kohviku alustamine pole lihtne ja odav ettevõtmine. Õnneks on Haapsallu jagunud mehi ja naisi, kes on valmis kulutama, et hiljem teenida.
Nende nii-öelda suurte tegijate ümber tekib pisemaid ja lihtsamaid kohvikuid. Need on leidnud oma niši mõne iseärasuse, hubasuse või muu nõksuga, mis eristub naabrist. Neis pole palgal särava nimega peakokka, kuid kohal on avala naeratusega teenindaja ja menüü on koostatud nii, et teistest eristuda. Näiteks Haapsalu Kalda tänaval asuv Beguta külalistemajas said kokku kohalikud naised ja tegid oma teadmiste põhjal taimetoidumenüü, mida mujalt ei leia.
Ainult söök ei pruugi aga toita. Haapsalu kohvikuomanikud käivad regulaarselt koos ja arutavad, kuidas rahvast veelgi rohkem kohale kutsuda ning olla edukad. Näiteks: kuna Haapsalust sai taas piiskopilinn, siis nuputasid kohvikupidajad, kuidas see enda huvides tööle panna ja võtta menüüsse piiskopi nimega seonduvaid toite vms. Piiskopilinnaks saamine on suur sündmus, sest keskajal oli Haapsalu Lääne-Saare piiskopkonna keskus. Nüüd on meil taas oma piiskop – Tiit Salumäe. Seesuguseid ühiseid mõttetalguid on Haapsalus regulaarselt.
Asi pole ainult kohvikupidajates. Turismi madalhooajal maksab linnavalitsus ettevõtjatele toetust, et kohvikutes oleks kontserte, loenguid või muid ettevõtmisi. Muidu ei tuleks ettevõtja ots-otsaga kokku. See aitab hoida kohvikukultuuri ka sügisel, talvel ja kevadel, kui külastajaks on peamiselt linna oma rahvas. Ja see toimib. Juba mitu aastat.
Suvi on kohe algamas ja teada on, et kohvikukülastajaid ootab Haapsalus mitu üllatust. Kel huvi, hoidke end uudistega kursis Facebooki-lehel “Haapsalu söögikohad”.
Muide, see on taas üks väike nõks, millest võiksid teisedki väiksed linnad eeskuju võtta. Sellel lehel edastavad kohvikud iga päev oma pakkumisi ja uudiseid, mis jõuavad 10 000 elanikuga linnas 1700 inimeseni.
