Jää juba liigub
Leidub teisigi märke, et integratsioonijää on liikuma hakanud. Endast on häälekalt märku andnud 58 venekeelset gümnaasiumi ühendav Õpilasesinduste Assamblee ja selle liider Sergei Metlev, kes omakorda kutsusid esile venekeelse meedia raevuka protesti. Vene kultuurikeskuses lavastati muusikal "Mowgli", milles osales hulk vene ja eesti koolide noori. Ja lõpuks - jaanuaris jõudsid ETV 2 ekraanile ammuoodatud venekeelsed, küllalt omanäolisteks osutunud saated.
Eri rahvuste seisukohad on selgelt erinevad
"Õudus, pange oma "Vandekohus" kinni, säärast jama pole ma enne näinud." - "Minu meelest on see suurepärane saade. Väga huvitav on kuulda erinevaid seisukohti."
Delfi kommentaarid käivad seinast seina nagu "Vandekohus" isegi, mis on juba jõudnud puudutada mitmeid aktuaalseid probleeme, nagu näiteks koolireform, Eesti-Vene suhted, sotsiaalsete pingete kolded, ühiskonna suhtumine HI-viiruse kandjatesse ja üleminek eurole.
"Vandekohus" kujutab endast kolmevoorulist telekohtu istungit, kus peale kohtunike ja advokaadi osaleb lai auditoorium venelasi ja eestlasi, proffe ja diletante. Tempo on pingeline, saatejuhtidel Viktoria Ladõnskajal ja Ilja Nartovil pole arutluste tulva ning emotsioonide kirgi lihtne pidurdada. Teesid jäävad poolikuks, monolooge tuleb katkestada poolelt sõnalt, dialoog ei jõuagi tekkida. Aga ometi on see elav saade.
Ühel istungil ütles Peeter Tulviste, et teda hirmutab saate formaat - jääb mulje, nagu elaks Eestis kaks vastandlikku jõudu. Tõesti, sama võib nentida ka televaatajate hääletuste põhjal. Venelaste seisukoht erineb selgelt eestlaste omast.
Aga eraldusjoon ei jookse sugugi ainult rahvusliku kuuluvuse järgi. Kõik on pisut keerulisem. Just seepärast on tähtis, et "Vandekohust" korratakse eesti subtiitritega, "Vabariigi kodanikke" ja "Pealtnägijat" aga venekeelsetega.
Niisiis püüab uus venekeelne televäljund leida eluliselt olulist nišši, vastates istungil esitatud ülitähtsale küsimusele. Raivo Järvi on küsinud, miks pole kuulda Eestis elavate intelligentsete venelaste häält. Nüüd on!
Lõimumine Friedebert Tuglase moodi
Kui perspektiivikad aga on uued integratsioonisammud? Vladimir Juškin, Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor, peab möödapääsmatuks kujundada siinsete venelaste uut mentaliteeti. Kardinaalselt tuleb muuta koordinaatide süsteemi. Kahe kogukonna positsioone on võimatu viia ühise nimetaja alla.
Dialoog tänasel tasemel ei tähenda muud kui vastasseisu fikseerimist. Et venelased lõimuksid Eesti ühiskonda, peavad nad orienteeruma lääne, aga mitte ida suunas. Tuleks näidata läänes edukat venelast, kes on integreerunud Euroopa konteksti ja toonud kuulsust vene kultuurile. Moodi tõusku venelasest eurooplane.
Või integratsioon Tuglase moodi: saada eurooplaseks ja jääda eestimaalaseks.