Kindel süsteem

Kahjuks on siiani kuulda veendunult esitatud arvamusi, et pakendite sorteerimisel pole tegelikult mõtet, kuna lõpuks rändab kõik niikuinii prügilatesse ladestamisele. Vaidleks vastu. Sest kui see tõepoolest nii toimuks, läheksid pakendeid koguvad firmad (MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ) ju pankrotti - jääksid oma sissetulekutest täiesti ilma ja maksaksid pakendite ladestamise eest prügilatele ladestustasu. Näiteks Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse prügilas on see 60,62 eurot ühe tonni olmejäätmete ladestamise eest.

Et firmad püsiksid ja tulu saaksid, peavad nad kogutud pakendid müüma neile, kellele on pakendimaterjal toormeks või kes võtavad need uuesti kasutusele (pakendi korduvkasutus). Pakendite müügidokument on ühtlasi aluseks sellele, et mõlemad pooled on oma lepingulise kohustuse täitnud. Pakendeid kokkukoguvatele firmadele on lepinguliste kohustuste täitmine teiseks tuluallikaks. See süsteem välistab konteineritesse kogutud pakendite ladestamise prügilatesse.

Sattusin ühest maakonnalehest lugema keskkonnaspetsialisti õpetust, et enne konteinerisse viskamist tuleks pakend mitte lihtsalt puhtaks pesta, vaid kasutada lausa pesuvahendit. Selle peale ütleks: pidage ikka piiri, ei maksa vinti üle keerata! Seda enam, et keskkonnahoidlik selline soovitus küll ei ole. 

Pakendijäätmeid pole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab loputamisest. Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba, ja kui see peaks mõnda aega pakendikogumispunktis tühjenduskorda ootama, ei tohiks see haisema hakata. Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada (nt piima või koore kilepakend või jogurti kartongpakend), pole sellise koht pakendijäätmete konteineris. Samas näitavad kogemused, et ka neid pakendeid on võimalik puhastada.

Olmejäätmete sorteerimise takistavaks teguriks on sageli tõsiasi, et pakendeid sorteerides ja biolagundavaid jäätmeid komposteerides jääb segaolmejäätmete konteiner praktiliselt pooltühjaks. Kuid segaolmejäätmeid vedav firma nõuab pooltühja konteineri tühjendamise eest sama suurt tasu kui täiskonteineri tühjendamise eest.

See asjaolu muudab rahalisest vaatenurgast vaadatuna pakendite sorteerimise mõttetuks. Probleem puudutab enam tiheasustusaladel elavaid individuaalelamu elanikke, kellel on võimalus oma aias biolagunevaid jäätmeid komposteerida. Seadusandja peaks siin tiheasustusalal elavad individuaalkruntide elanikud võrdsustama hajaasustusalade individuaalelamu elanikega, sest olukord on mõlemal juhul peaaegu sama.

Siiski on ka praeguste seaduste piires ülalkirjeldatud probleemile lahendus olemas. Majapidamised võivad tellida mitme pere peale ühe konteineri, samamoodi nagu kortermajade elanikel on üks olmejäätmete konteiner. Majapidamiste arv, kellel on ühine prügikonteiner, ei ole piiratud. 

Loomulikult peab ühise prügikonteineri kasutamine olema prügiveofirmaga sõlmitud lepingudokumendis kirjas, s.t lepingus peavad olema nimetatud kõik need majapidamised, kes seda konteinerit kasutavad. Maksta ühise prügikonteineri tühjendamise eest saab kas füüsiline või juriidiline isik.

Tarbijatena peaksime meeles pidama, et ega see pakendite tagastamine meile tasuta kätte ei tule. Paljud teavad, et selle pakendi kokkukogumise eest, mille me koos toodetega koju kaasa saame, on kaupade tootjad ja maaletoojad juba maksnud ning selle kulu tootehinnale lisanud. 

Et teenuse eest on juba makstud, on tarbijal õigus tekkivatest pakendijäätmetest tasuta vabaneda. Majanduslikult mõistlik ja keskkonna seisukohast hooliv oleks oma õigusi kasutada. Selleks tuleb leida oma kodule lähim pakendijäätmete kogumispunkt ja hoolitseda selle eest, et pakendijäätmed saaksid muudest jäätmetest eraldi kogutud. 

Pigem vähem kui palju

Ei tohiks sedagi unustada, et plastkoti lagunemine looduses võtab oma 10-20 aastat, konservikarbi lagunemine aga vaat et 10 korda rohkem. Nii et hooletu pakendite kogumine võib keskkonnale oodatud kasu asemel hoopis kahju tuua. Ja igaühe panus on oluline - väikselt alustades jõuab suure tulemuseni.

Ostmisel tasuks valida tooteid, mille puhul on kasutatud võimalikult vähe pakendit. Samas peaks ka meeles pidama, et üks suur pakend tekitab kokkuvõttes vähem prügi kui mitu väikest. Mõistlik oleks poes käia korduvkasutatava kotiga ning taaskasutada ostetud kile- ja paberkotte, eelistada tooteid ümbertöödeldud materjalist pakendis, vältida pabernõude ja plasttopside kasutamist. 

Ja mis kõige tähtsam - ärge ostke rohkem, kui vaja läheb!