Jalgrattur - liikluse nõrgim pool
Oluline meelespea, mida peab järgima käib iseseisva jalgrattaga liiklemise kohta, nimelt on sõiduteel lubatud liigelda vähemalt 10aastasel lapsel, kellel peab aga olema läbitud jalgratturi koolitus. See sama koolitus, mis annab noorele jalgratturile vastava juhiloa, tuleb läbida kõigil 10-15aastastel noortel, kes oma sihtpunkti jõudmiseks peavad kasutama sõiduteed. Kui olemas on jalgratturile märgistatud vastav kergliiklustee, siis loomulikult siinkohal ei laiene nõudmine jalgratturi koolituse ja vastava ratturi loa järele.
Lapsevanematele panen südamele jälgida, et nii endal kui lapsel on jalgrattal töökorras pidurid, samuti signaalkella olemasolu. Samuti peab mõlema ratta mõlemal välisküljel olema kollane või valge helkur ning pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga peab põlema punane tuli.
Noortele jalgrattasõpradele on oluline rõhutada, et ei tohi kindlasti sõita lahtiste kätega; lasta vedada ennast teise sõidukiga; vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; sõidutada kaaslaseid, kui selleks ei ole ettenähtud eraldi kohta. Samuti peavad sõitmisel jalgrattaga kõik rattad toetuma pidevalt teepinnale, teame ju hästi et nooruse hulljulgus paneb teinekord rattal tegema erinevaid trikke hüpete näol ja kukkumised on teinekord valusad tulema.
Jalgrattaga liikluses osalemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning tähelepanelik, kuna õnnetusse sattumisel on kannatanu rollis just jalgrattur. Kuigi seadus nõuab jalgratturikiivri kandmist alla 16aastastel jalgratturil, siis ei ole liiast sellise turvavarustuse kandmine ka vanematel ratturitel. Kuna rattaga kukkumised toimuvad peamiselt lastega, ongi seadusega kehtestatud kohustus kanda kinnirihmatud jalgrattakiivrit, ikka meie enda tervise heaolu pärast. Ka lihtsal kukkumisel saadud trauma võib olla ratturi jaoks kahjuks pöördumatu tagajärjega.
Möödunud aasta oli Virumaal jalgratturitele kurb aasta; meie teedel hukkus kolm ja vigastada sai kaheksa inimest. Paljuski mängib rolli juhtunud õnnetuste juures tähelepanu, õigemini tähelepanematus ja seda ratturi enda kui sõiduautoga liikleja poolt.
Selleks et käesoleval aastal ei hukkuks ega saaks kannatada ükski jalgrattur, peab iga liikleja olema hoolas ja arvestama ka teistega. Näidates üles eeskujulikku liikluskäitumist, annab igaüks meist panuse liiklusohutuse suurendamisele ning traagiliste õnnetuste ennetamisele. Palju lihtsam on elada teadmisega, et mina annan endast kõik meie teede ohutusse kui teadmine, et hoolimatuse või tähelepanematusega olen olnud õnnetuse põhjustajaks.
