Juhtkiri: Interaktiivne ülepingutus
Eesmärgiks on seatud e-õpiku ennenägematu interaktiivsus, nii et tulemuseks oleks midagi õpikust palju laiemat: elektrooniline õpivahend, mis näitab filmikesi, esitab helisid, kutsub mängima ja sekka natuke ka lugema-kirjutama.
Selliste e-õpivahendite loomine on mõistagi väga kallis, liiatigi pole nende koostamisel palju kasu paberõpiku kirjutamiseks nähtud vaevast – töö tuleb otsast peale täiesti uuesti teha.
Järgnevad tarkvaralised probleemid e-imeõpiku ühildamisel eri arvutisüsteemidega. Kõik see tähendab, et ees seisab aastatepikkune suur ja kallis töö, enne kui jõutakse esimeste pääsukesteni.
Kui Eesti koolidele sobiv universaalne e-õpiku platvorm valmib alles 2020. aastaks (nagu praegu loodetakse), siis võib see tähendada lootusetut hilinemist. Pole võimatu, et tolleks ajaks on tahvelarvutid muutunud tehnika üleeilseks päevaks.
Igal hommikul ränkrasket koolikotti selga vinnavaid lapsi vaadates on sellest ajaraiskamisest väga kahju. Nii nagu digifoto ei toonud kaasa liikuvaid või lõhnavaid pilte, vaid lihtsustas ja odavdas tavalise foto saamise protsessi, nii peituvad ka e-raamatute tegelikud võlud füüsilise kaalu puudumises, odavuses ja lihtsas kättesaadavuses, mitte mingis ulmelises interaktiivsuses.
Miks ei võiks e-õpik olla lihtsalt paberõpiku elektrooniline peegeldus tavalise e-raamatu vormis (näiteks e-pub)?
Need on paberraamatu peaaegu tasuta kaasproduktid ning nende lugemiseks pole kallist tahvelarvutit tarviski: piisab 100eurosest lugerist, mis erinevalt arvutist on ka väga silmasõbralik.
Videosid ja helisid saab ju õpetaja klassile edaspidigi demonstreerida muude seadmete abil. Miks selline lahendus sobib Jaapani ülikoolidele, kuid mitte Eesti üldhariduskoolidele?
“Kas te kujutate ette, et lapsed hakkaksid selliseid e-õpikuid lugema?” küsivad nüüd interaktiivsuse entusiastid põlastavalt. Aga kuidas nad siis paberõpikute lugemisega toime tulevad?
Vahel tundub, et lugemisharjumuse on juba kaotanud meie haridusjuhid, mitte koolilapsed. Pealegi on üsna veenvalt tõestatud, et just vilkuv, plinkiv ja piuksuv interaktiivne arvutikeskkond mõjub lugemis- ja keskendumisvõimele laastavalt, samas kui ainult lugemiseks mõeldud e-raamatud suurendavad nii lugemishuvi kui ka -võimet.
Interaktiivne õpik hakkaks aga kardetavasti asendama ka (töö)vihikuid ning vähendaks seega õpilaste käsitsi kirjutamise vajadust, millel on kindlasti väga halb mõju nende käekirjale ja võib-olla ka kirjutamisoskusele laiemalt.
