Juhtkiri: Väike ja vaene kaotab ka võites
Paraku tuleb kõigi nende puhul tõdeda kummalist tõsiasja: tee, mis sa teed ja otsusta, mis sa otsustad, ikka saab kannatada vaesem, väiksem ja pealinnast kaugemal asuv.
Võtame näiteks kodualuse maa maksuvabastuse. Mida lähemal linnale, eriti Tallinna kesklinnale, seda rohkem jääb eurosid koduomaniku rahakotti alles. Maal saad aga vabastuse läbi kokku hoida parasjagu nii palju, et ostad paki keefirit ja pätsi leiba ning ongi riigi kingitus täies mahus tarvitatud.
Teine hinge näriv muutus on tasuta bussisõit Tallinnas. Loomulikult mängib iga omavalitsus oma poliitilisi mänge, aga pealinnal poleks seda nagu eetiline teha. Sest niigi suurena kasvab ta elanike ametlik arv pärast selle kärbsepaberi ülesriputamist nii mis mühin. Kes siis ei tahaks tasuta linna ühest otsast teise vurada!
Muidugi on tõsi see, et paljud neist sadadest ja isegi tuhandetest, kes end nüüd tallinlastena arvele võtsid, juba siin elasidki. Aga kindlasti pole kümnegi inimese lisandumine Tallinna elanike nimekirja võrreldav selle kahjuga, mille saab väike omavalitsus, kui üks parimas tööeas maksumaksja end seal arvelt maha võtab.
Tõsi on aga see, et kümne jaanuaripäevaga kirjutas end Tallinnasse 185 Ida-Virumaa, 112 Lääne-Virumaa, 79 Raplamaa, 61 Järvamaa ning 54 Saaremaa nüüd juba endist elanikku. Igal jaanuaripäeval lisandus keskmiselt sadakond uustallinlast.
Praegu kooskõlastusringil olev “Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus“ võib ümberregistreerimisele veelgi hoogu anda.
Kui suudetakse tekitada hirm, et omavalitsusametnik ja politseinik ühel päeval uksele koputavad, et küsida, kas sa ikka elad samas paigas, mida sinu kohta näitab rahvastikuregister, ruttad elukohana kiiresti üles andma paika, mis pole kindlasti su lapsepõlvekodu kauges maavallas, kuhu sissekirjutus veel nõukogude ajast jäi.
Tõsi, pilt saab tõesem, kas või omavalitsuste volikogude valimistel, aga väikeste omavalitsuste eelarveauk suurem.
Väiksemate ja kehvemate väravasse mängivad mõneti ka põhikooli ning gümnaasiumi lahutamine ning õpetajate palgatõus. Kui ikka klassis palga maksmiseks nõutud määral õpilasi pole (nagu maal tihti juhtub), tuleb omavalitsusel endal pedagoogile palgalisa maksta.
Teine võimalus on klassid omavahel liita. Kolmas võimalus on kool hoopis kinni panna, sest nii tuleb palju odavam, kinnitab kuue koolita omavalitsuse kogemus.
