Juhtkiri: Viinapits me peas ja südames

Aasta võis olla 1992, kui poliitikahuvilise noormehena Taani kohalike valimiste vaatlejaks sattusin.

See oli üks mu esimesi välisreise. Sõit mööda Fyni saare valimisjaoskondi oli vahva: puukingades kohalike ja kandidaatide hulgas valitses tõeline rahvapeo meeleolu, mille ilmekaks, kuid harjumatuks vahepalaks oli jaoskonnas pakutud pitsike vana head Gammel Danski ürdilikööri.

Sovetiajast tulnud inimesele mõjus seesugune flirt napsuga kui mäng tulega, aga ilmselgelt kuulus pits rahvusjooki kohaliku rahva tolle päeva rituaalide hulka. Kuid mis põhiline – keegi ei olnud purjus.