Jüri Trei: kuidas taastati Võnnu võidusammas
Ausamba taastamise idee tuli Läti Cēsise Rahvarinde tugigrupilt (Maris Niklass). 1997. aastal pöördusid lätlased minu kui Eesti Vabariigi 80. aastapäeva ürituste peakorraldaja ja juubelikomisjoni aseesimehe poole palvega, et ka eestlased toetaksid ausamba taastamist., mille nõukogude ametivõimud olid 1951. aastal lasknud hävitada. Võidusammas oli püstitatud 1924. aastal Vabadussõjas langenud eestlaste ja lätlaste mälestuseks. Samba ehitamisel oli materjalina kasutatud dolomiiti, mida nüüd Lätis enam ei kaevandatud. Seetõttu palusid lätlased abi meilt analoogilise materjali leidmiseks.
Kaasas tükike lõhatud sambast, sõitsime Läti delegatsiooniga Saaremaale. Pärast kohtumist ja läbirääkimisi Saare maavanema Jüri Saarega suundusime Kaarmale, kus leidsime dolomiiti, mis sarnanes lätlaste näidisega. Hilisemate läbirääkimiste käigus langes „Kaarma Dolomiit“ erinevatel põhjustel ära ja töö teostas Saaremaa dolomiidiraiduri hr. V.Saia erafirma.
Teine takistus tuli sellest, et vaieldi selle üle, kes peab samba taastamist finantseerima, kas Eesti või Läti. Peale mitmeid taotlusi ja äraütlemisi ning isiklikku kohtumist peaminister Mart Siimanni ja mitme valitsuse liikmega, õnnestus mul saada Eesti valitsuse nõusolek ja toetus 200 000 kroonile.
Andsin sellest otsekohe teada lätlastele. Hr. M. Niklass informeeris Läti päevalehti, kes avaldasid sellest uudise, lisades: näete, eestlased leidsid raha, aga Läti valitsus ei toeta ja ei suuda enne suurt juubelit ka midagi otsustada. Selle sõnumi tulemusel otsustas ka Läti toetada Võidusamba rajamist poole miljoni Eesti krooniga. Põõrdumise väliseestlaste poole ja Kanada eestlased toetasid meie algatust kümne tuhande eesti krooniga.Vundamendikivi sisseõnnistamisel tegime rahva seas korjanduse ja kapslisse, mille paigutasime mälestussamba vundamenti, asetasime langenud kangelaste nimekirjad, mida Riigiarhiiv (hr.P.Pillak) oli meie palvel jõudnud välja otsida.
Võidusammas taheti avada Läti Vabariigi 80. aastapäevaks, 18. novembril 1998. aastal. Kahjuks selgus, et viimaste dolomiidikoormate äratoomiseks ei jätku raha ja samba avamine võib seetõttu edasi lükkuda. Lätlased palusid abi meilt, et leida mingigi lahendus. Pöördusin EV juubelikomisjoni nimel kirjalikult mitmete Eesti firmade ja pankade poole, aga kõikjalt tulid viisakad äraütlemised või ei suvatsetud üldse vastata. Abikäe ulatas viimasel hetkel Tallinna Sadam, teatades, et raha neil anda ei ole, aga suuri autosid, mis dolomiidi Saaremaalt Lätti võivad toimetada, on võimalik anda.
Nii veetigi 140 tonni Saaremaa dolomiiti Võndu (Cesis), kus eestlaste ja lätlaste ühise võidu auks avati 18-meetri kõrgune kaunis Võidusammas. Leppisime lätlastega juba 1994. aastal kokku, et iga viie aasta järel kogunetakse taas ja süüdatakse Võnnu kangelaste mälestuseks võidutuled Cēsise keskväljakul ning korraldatakse paraad, milles osalevad kahe riigi presidendid. Üks osa võidutulest tuuakse Eestisse, et ühendada laulupeo ja muinastuled ühiseks Võidutuleks.
