Kääridega edetabelites

Koolituste ja uuringutega tegeleva OÜ Geomedia töö linnade-valdade võimekuse analüüsimisel võiks anda hoopis teistsuguseid tulemusi, kui metoodika oleks teine.

Paljude näitajate üheaegne võrdlemine ajas või ruumis on huvitav, aga keeruline. Võtkem või eri näitajate panus: kas saab valdade-linnade võrdlemisel võrdväärsena arvestada kohalikel valimistel osalemise aktiivsust, omavalitsuse omandis oleva vara ja eelarve mahtu?

Mõtlema paneb tulemuse leidmine nii, et vallad ja linnad pannakse pingeritta üksiknäitajate alusel ja lõpptulemuse otsustavad just edetabelikohad.

See oleks umbes nii, nagu kümnevõistluse paremusjärjestus leitaks üksikaladel sportlaste saavutatud kohtade liitmisega.

Äkki oleks otstarbekam iga näitaja osas väärtustada parim omavalitsus 1,0ga ning ülejäänute näitaja leitakse siis suhtarvuna 1,0 suhtes?

Sellised mõtted tekivad mitme indikaatori puhul. Üks taolisi on kohaliku eelarve maht ühe inimese kohta, kus näitaja suhteliselt lähedane väärtus võib valdade/linnade pingereas kajastuda suure erinevusena.

Teine on neli korda kehvem

Või võtke rahvaarv. Selle alusel on Tallinn esikohal (100 punkti) ja Tartu 2. kohal (0,44 punkti vähem). Kui aga lähtuda rahvaarvude suhtest, oleks Tartu indikaator neli korda väiksem.

Ja mitte vähetähtis – mõne tuhande elanikuga vallas või linnas võib rahvaarvu erinevus kõigest mõnesaja inimese võrra anda pingereas koha mitukümmend astet ees- või tagapool.

1000–2000 elanikuga on Eestis 82 valda või linna. Mina soovitan suhtarvuna 2000 elanikuga valla/linna jaoks 0,005, 1000 elanikuga omavalitsuse jaoks aga 0,0025.

Samas tuleb mõista, et vaevalt on võimalik Geomedia kasutatud metoodikasse viia mingeid paranduskoefitsiente. Pealegi saab iga konkreetse valla või linna võimekuse dünaamikat selle metoodika alusel analüüsida ning objektiivsemaid järeldusi teha (nagu võimekuse pingereas alla 5000 või alla 2000 elanikuga vallad/linnad).

Kindlasti tekib küsimus, kuidas saab analüüsi tulemusi kasutada haldusterritoriaalsete muudatuste tegemiseks. Kinnitab ju kohaliku omavalitsuse organisatsiooni indeks üsna selgelt, et liitunud vallad on sageli tugevamad, sest neis on see näitaja kõrgem.

Samas paiknevad väiksema võimekusega vallad/linnad enamasti kompaktselt, kus kahe või enama nõrgema üksuse liitmine teadagi ei tekita ühte tugevat valda.

Mõnigi kord võib aga kuulda küsimust, kas madala võimekusega vald/linn üldse saab olla kohaliku omavalitsuse üksus. Madal võimekus tähendab ju muu hulgas seda, et vald/linn (peaaegu) ei osuta kohalikule omavalitsusele omaseid kooli-, lasteaaia- ega muid teenuseid.

Kas vald on omavalitsus?

Põhjamaade kohaliku omavalitsuse mudeli mõistes on küsimus igati asjakohane, sest neis riikides osutavad kohalikud omavalitsused poole ja enamgi avaliku halduse teenustest.

Samas võib võrdluseks tuua Vahemere-äärsed riigid, kus see suhtarv on alla kümnendiku ja ka seal on ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse
harta.

Seega ei saa kohaliku omavalitsuse olemasolu pelgalt nn väikese võimekuse tõttu kahtluse alla seada. Aga kui me püüame arendada Põhjamaade mudelit, siis on haldusterritoriaalsed ümberkorraldused sellest aspektist ka meil vajalikud.