Kahe lapse ema: millist vaatepilti me oma lastele pakume?
Minu alevis on veel alles ka postkontor. Pooleteise kilomeetri kaugusel kool. Gümnaasium, veel.
On kaks apteeki, eelmisel aastal oli ainult üks. Ilmselt varsti jälle üks. Aga on ka uudsemaid asju, näiteks pakiautomaat.
Ja minu alevis on neli toidupoodi, kolm neist üksteisest viieteistminutilise jalutuskäigu kaugusel. Neis kõigis müüakse alkoholi ja enamikus veel kahes erinevas nurgas. Ühel pool on karastusjoogid ja nende kõrval õlu, siider ning kassa juures kange alkohol. Nii et pikemas kassajärjekorras seistes võin pudelitel olevad nimetused pähe õppida koos tootja nime ja joogi kangusega.
Ahjaa! Alevi servas, suure maantee ääres asub ka bensiinijaam, küllap müüakse sealgi alkoholi. Ma tegelikult täpselt ei tea, sest ma pole seal kunagi käinud.
Minu alev asub Tallinnast pooletunnise autosõidu kaugusel.
Paar aastat tagasi suri mu isa südamepuudulikusse. Patoloog ütles, et tegemist oli elustiilihaigusega ja tema süda oli kaks korda suurem kui tema eas mehel oleks pidanud olema.
Minu isa oli alkohoolik, kuigi seda haigust polnud keegi tal kunagi diagnoosinud. See on minu arvamus. Sest ta jõi sageli õlut. Vähemalt nii ta alati ütles, kui sain aru, et ta pole päris tema ise.
Ma ei mäleta täpselt, millal see algas, aga see võis olla siis, kui ma teismeline olin. Nüüd, aastakümneid hiljem, arvan, et isale said saatuslikuks töö kaotus ja nõrk iseloom. Tõsi, hiljem ta küll leidis töö, mis talle meeldis. Tal olid kodu, abikaasa ja tütar. Hiljem isegi vahvad lapselapsed.
Ja nüüd ma mõtlen. Kas ma suudan oma lastele selgeks teha, et alkohol hävitab elu salamisi, vaikselt ja märkamatult? Ja kas alkoholi reklaami piiramine aitab inimestel vähem juua? Kas poode, kes alkoholi müüvad, võiks vähem olla? Jah, mulle see meeldiks. Või peaksin ma lastele rääkima nende vanaisast? Ilmselt ei ole Eestis peret, kellel selliseid näiteid varnast võtta poleks. Aga kas nendega peab lapsi kasvatama?
Teisalt – kas te olete kunagi märganud, mida lapsed poest ostavad, kui nad koolist tulevad? Nutt tuleb kurku, kui vaadata. Krõpsud, värvilised kommid ja ülimagusad joogid. Vaevalt et suhkrumaks seda probleemi lahendaks. Sellisel juhul oleks ju vaja ka soolamaksu, sünteetiliste värvainete maksu ja jumal teab millist maksu veel.
Me elame ahvatluste ajastul. Lapseas ahvatleb meid ülimagus karastusjook, vanemast peast alkohol. Meil on kõike saada ja üldplaanis on see ju tore. Kurb on lihtsalt see, et lastele ei jagata piisavalt teadmisi ja vanemaks saades neid soovitused ei huvita.
Laste toitumisharjumuste väljakujunemisel on täiskasvanutel suur roll. Täiskasvanud, mõelge oma lähedaste peale ja kaotusvalule, mida lähedased teie siitilmast lahkumisel tundma peavad. Ka nelja- ja kuueaastased on äraütlemata kurvad.
