Kaika Laine: Olge ja elage sõbralikult!
Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks! Kui palju kordi oleme seda lihtsat tarkust kuulnud? Kindlasti lõpmatu arv. Nii palju, et see tundub äraleierdatuna. Läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Viimati kuulsin seda Kaika Lainele korraldatud tänupeol mõne päeva eest. Laine enda suust. Sünnipäevalapse tänukõnes teda tänama tulnutele.
Soove oli tal teisigi. Olge ja elage sõbralikult. Ärge saage üksteise peale kurjaks. Ärge kannatage valskust. Elage õiglaselt. Mõelge alati jumalale, kes on meile andnud igapäevase töö ja leiva.
Kõik jumala õiged soovid. Ent kõige sügavamale mu hinge jõudis just see soov, et ära tee... See võttis tegelikult kokku kõik ta ülejäänud soovid. Ja äkitselt tuli silme ette ligemale paarikümne aasta tagune aeg, mil üsna rohelise ajakirjanikuna Lainega tema koduaias esimest korda silmast silma trehvasin. Laine rääkis endast ning oma ravitsemisvõimest. Kui enne äratulekut toona küsisin, mida ta kõige enam eesti rahvale tahaks ütelda, kostis ta just sedasama. Rohkem ligimesearmastust. Ära tee teisele...
Kui seda ütleb Kaika Laine, mõjub see kuidagi sõnulseletamatult. Ime küll, tema öelduna ei lähe see ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Midagi jääb kahe kõrva vahele ka.
Eks me kõik ole kokku puutunud mõne kaebamis- või kadedustõvesse nakatunuga. Võib täiesti jalad alt lüüa, kui pead pettuma mõnes heas tuttavas või lähedases töökaaslases. Või oled ise teisele jala taha pannud. Kes meist siis ikka kristallpuhas on. Arvan, et Lainegi mitte. Temagi ju inimene. Kuid püüdma vähemalt peaks. Paraku ei ole see püüdmine alati teps mitte lihtne. Nii palju on ümberringi ärapanemist, ärategemist. Teles ja raadioski võib kohata saateid, kus nauditakse hasartselt teiste kottimist, koha kättenäitamist.
Küll on hea, et meil on olemas Kaika Laine. Naine, kes püüab kõige muu kõrval - või tegelikult hoopis just kõigepealt? - meie hingi ravitseda. Kui vaim saab tervemaks, on ka keha tervem. Terves vaimus terve keha. Ära tee...
On asju, mida on vaja ikka ja jälle üle korrata. Aga alati on seejuures oluline, kes seda ütleb.
