Kannatus lõppes otsa
Sest Eesti inimestele, eriti põllumeestele, on omane vaoshoitus ja kannatlik meel. Ometi murdus midagi üle-eelmisel nädalal, kui ühe Tallinna kaubanduskeskuse ette laotati maha sõnnikukoorem.
See pisut haisev koorem oli selge märk meie talumehe kannatuse katkemisest.
Erinevalt Belgia talunikest, kes saavad Euroopa Liidult hektari kohta umbes 7000 krooni toetust, ei valanud nende alla 2000kroonise toetusega Eesti kolleegid piima maha, vaid pakkusid seda linnarahvale tasuta.
Endise maapoisina mõistan nördimust, mida tekitas maarahvas hiljutine suurte kaubanduskettide vaheline piimasõda.
Loomulikult on valus näha, kui sinu ränga tööga kätte tulnud toodangut müüakse naeruväärse mõne krooni eest, mis jääb alla isegi tootjahinnale.
Kärbitud otsetoetused
Piimapalagan oli viimaseks tilgaks juba ääreni täis kannatuste karikas.
Põllumehed on juba mõnda aega rinda pistnud viimaste aastate kõige keerulisemate oludega – ajal mil nii piima kui teravilja kokkuostuhinnad on langenud masendavalt madalale tasemele, tõmbab riik ka otsetoetusi järjest vähemaks.
Eesti riigi makstavate täiendavate otsetoetuste maht on kahanenud pea poole võrra. Midagi head ei luba ka äsja Riigikogusse jõudnud tuleva aasta eelarvekava, mis eraldab otsetoetustele 520 miljonit krooni.
Samas on paljud põllumehed arvestanud valitsuse varasemate lubadustega maksta neile otsetoetusi ELi poolt lubatavates maksimummäärades. 2010. aasta puhul tähendaks maksimum 792 miljonit krooni.
Turuolukord koos kärbitud otsetoetustega on ühtlasi põhjuseks, miks Eesti ei suuda tänavu ära kasutada euroliidu toetusraha. Talumeestel lihtsalt pole vahendeid omaosaluse tasumiseks, et investeeringutoetustest osa saada.
Seega võib pidada ebapädevaks, et mitte öelda pahatahtlikuks Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Taavi Rõivase augustikuist teadet, justkui jääks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet euroraha väljamaksmisega hätta.
Maarahva mured ja maaelu tegelik seis ei paista Reformierakonnale ega tema esimehele juba ammu korda minevat. Tean, et osa talunikke pole unustanud peaminister Andrus Ansipi aastatagust ekslikku süüdistust, et tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu kaotab rahvas 1,5 miljardit krooni, mis valdavalt läheb 20 suurpõllumehe taskusse.
Ajad on rasked kõikjal, kuid valitsus ei tohi jääda, käed rüpes, pealt vaatama tuhandete põllumeeste pankrotistumist, maa sööti jätmist ja massilist piimalehmade lihakombinaati saatmist.
Viimasega on osa meeleheitel tootjaid juba pihta hakanud.
Kriisist on väljapääs
Põllumeeste ja asjatundjate seisukohtadele tuginenud parlamendi maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas on mulle kinnitanud, et otsetoetuste taastamine riigieelarves võimalikult suures mahus on sisuliselt ainus võimalus meie põllumajanduse vee peal hoidmiseks ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks.
See tagaks ka nii hinnalise euroraha täieliku ärakasutamise, mis omakorda tooks riigile täiendavat maksutulu. Kriisi süvenemist põllumajanduses saab riigi abiga ära hoida.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ootab koos põllumeestega valitsuselt konkreetset abinõude kava ja selle elluviimist. Otsustajad peavad ükskord aru saama, et kaalul on ei rohkem ega vähem kui töökohtade säilimine maal.
Põllumajandustoetused ei ole mõnekümne tuhande inimese küsimus – need puudutavad tegelikult kogu maaelu, umbes 90 protsenti Eestimaa territooriumist ja umbes 400 000 inimese elujärge.
Turuolukorra paranedes tuleb paratamatult hakata looma maale uusi töökohti või taastama põllumajandustootmist. Siis on taolise tegevuse hind kordades kõrgem, kui seda oleks otsetoetuste maksmine.
Meie maaelu ohustab ka teatud liiki alavääristamine ning andekate noorte eemalepeletamine.
Avalikkuses kohati maalitud nadivõitu tulevikuväljavaated rikuvad praeguste põllumeeste tegutsemislusti ja pärsivad noorte soovi end maaeluga siduda.
Olen veendunud, et sitked ja karastunud Eesti põllumehed tulevad sellest kriisist välja.
Enamikul neist on piisavalt elukogemusi, teadmaks seda, et aastad ei ole vennad ja head saagiaastad vahelduvad kehvematega.
Sama käib ka poliitiliste olude ja turutingimuste kohta. Just enne selle artikli Maalehe toimetusse saatmist andsid suuremad piimatööstused teada, et tõstavad oktoobris toorpiima kokkuostuhinda. Päikesekiir seegi!
