Karskusliidu juht: Üks joob, teised kannatavad

 (52)
Karskusliidu juht: Üks joob, teised kannatavad
Lauri Beekmann.Foto: Raivo Tasso

Alkoholitarvitamine põhjustab palju sotsiaalseid kahjusid, mille kannatavaks pooleks on sageli kõrvalseisja. Ja siit alates ei olegi joomine ainult jooja enda asi.

Teadusmaailm uurib alkoholi teisest kahju, ehk nagu meie nimetame, passiivset joomist, üha enam. Juulikuu algupoolel avaldati Suurbritannia raport, mis tõi välja, et 78,7% küsitletuist oli viimase aasta jooksul kogenud mingit kahju kellegi teise joomise pärast.

Teist ilma esimeseta ei oleks

Probleemi üks põhjus on see, et ühiskonnana vaatleme alkoholitarvitamist ja alkoholiga seotud kahju justkui täiesti erinevaid, teineteisest sõltumatuid nähtusi. Samas on siin põhjuslik seos täiesti olemas – teist ilma esimeseta lihtsalt ei oleks.

Joomist seostame üldiselt peopanemisega, mis omakorda seostub eelkõige positiivsete emotsioonide ja lõõgastumisega. Isegi kui alkoholitarvitamine läheb üle piiri ja purjus inimene hakkab rumalat juttu ajama ning ebaadekvaatselt käituma, on kõrvalolijate esimeseks reaktsiooniks naer.

Alkoholipoliitika aruteludes küsivad paljud, miks tahetakse tegelda tagajärgedega, aga mitte põhjustega. Suunan selle mõttekäigu antud konteksti. Keskendumine alkoholitarvitamisega seotud kahjudele – joobes juhtimine, vandalism, perevägivald jne – on samuti tagajärgedega tegelemine. Tagajärgedega peabki tegelema. Ladvatulekahju korral ei saa otsida lahendust tuleohutusnõuete õpetamisest kooliklassis, sellega tuleb kiirelt ja otsustavalt tegelda sündmuskohal. Mis omakorda muidugi ei vähenda tuleohutuse õpetamise tähtsust.

Seotud lood:

Mis on alkoholikahjude ennetamise eeltingimus, millele peaksime suuremat tähelepanu pöörama? Kindlasti on see just alkoholitarbimine.

Keegi ei taha vastutada

Kuni ühiskond peab alkoholitarvitamist (mis kahjuks tähendab suure osa elanikkonna jaoks ka liigtarvitamist) normaalseks, ei ole tagajärgedest pääsu. Kui teatud asutused (baarid, ööklubid jne), mis elatuvad rohke alkoholi müügist, ei evi mingit vastutust, peame tegelema tagajärgedega.

Nii alkoholitööstus kui ka alkoholimüügile rajanevad lõbustusasutused seostavad oma äri eelkõige peopoolega. Nemad ei tunne end kaasvastutajana, kui peojärgsel tööpäeval jätkuvalt ebaadekvaatne tööline tekitab õnnetuse, mille tagajärjel kaastööline invaliidistub. Kui selline õnnetus on juhtunud, vaatame millegipärast kurjalt otsa vaid õnnetuse põhjustanud indiviidile. Samas jätame tähelepanuta, et varasem kaasvastutuse võtmine oleks võinud õnnetuse ära hoida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare