Kas ettevalmistused põllutöödeks on tehtud?
Erki Oidermaa, Oidermaa seemne kasvatustalu peremees Põlvamaalt
Esimese põllutööna alustan ilmselt järgmisel nädalal taliviljade väetamist. Õnneks tuli raps lume alt ilusana välja, talinisu puhul sõltus see suuresti sordist. Leedu nisusordid talvitusid normaalselt, Saksa omad aga mitte.
Tritikuga on lood paraku kehvasti, võib juhtuda, et pean kogu 80 hektarit üles kündma.
Tavaliselt olen aprilli keskel kevadkülviga alustanud, kuid praegu on põllud veel sedavõrd märjad, et niipea pole vaja põllu poole vaadata. Saan rahuliku südamega Maamessile minna.
Heldur Peterson, Kõivu-Andrese talu peremees Tartumaalt
Traktorile on väetisekülvik juba taha pandud, ja kui põllud veidi kuivavad, läheb kohe taliviljade väetamiseks lahti.
Kuigi kartsime hullemat, tundub, et rukis ja nisu on talve üsna hästi üle elanud ja neid pole vaja üles künda.
Poeg tõi tuppa klaasi alla proovikuubikuid orasepõllult ja vaatame, kuidas need sooja käes arenevad – siis on pilt selge.
Aare Mölder, OÜ Valdereks juht Harjumaalt
70% põldudest on mul lume alt välja sulanud ja ettevalmistused kevadeks enam-vähem tehtud. Seemned ja väetised on varutud, tehnikale anname viimast lihvi.
Külvipinda on 800 hektarit, millest üle 500 on talivilja all. Koristus läks eelmisel suvel ruttu, künni peale ma aega ei raisanud ja nii oli aega talivilja külvata. Talv läbi tonkisin oraseid, et nende seisukorda teada saada. Praegu paistab, et raps on enam-vähem kahjustusteta, nisupõlde on igasuguseid.
Toomas Tobreluts, OÜ Pirmastu juht Põlvamaalt
Ettevalmistused käivad – puhime suvivilja seemet.
Põldu on 850 hektarit, talivili kasvab sellest 200 hektaril. Taliviljadest on maas nii nisu, rapsi kui rüpsi. Rapsid-rüpsid elasid talve hästi üle, osa talinisu sorte on kehvemad. Loodan siiski, et ei pea taliviljapõlde üle külvama hakkama, nagu läks mullu taliodraga.
Uut tehnikat ma sel kevadel ei osta, kuid niipea, kui maa võimaldab, läheb lahti uue kuivati ehitamine.
See on Eestis vähe levinud horisontaalne kuivati, milles vili liigub lindiga edasi ning eriti hästi peaks see sobima heinaseemne kuivatamiseks.
Olav Kreen, OÜ Rabaveere Farm juht Lääne-Virumaalt
Kasvatan 600 hektaril rukist, nisu, rapsi. Minu põllud on Viru-Nigula vallas, kus oli kõige rohkem lund. Osa neist on ka praegu veel lume all, põllule niipea ei saa.
Lume tõttu ei ole veel ka pilti, kuidas orased talve üle elasid. Talinisu tundub olevat säilinud, aga on praegu veel nõrk ja 6–7 külmakraadi võivad sellele liiga teha.
Põllumees ei saa niimoodi tegutseda, et täna kasvatan rukist, homme rapsi. Taimekasvatuse reeglid on külvikordadega paika pandud ja sellest tuleb kinni pidada.
