Oma talvekartuli saan kahest kohast: ämma juurest ja poest. Ise ma kartulit ei kasvata. Ei pea vajalikuks. Mul ei ole midagi poekartuli vastu. Poest toon tavaliselt korraga ühe kahekilose paki pestud kartuleid. Sort ei ole tähtis. Nädalas tarbime umbes paar­kümmend kilo kartuleid.

Aleksander Kilk
mesinik

Kasvatan ise. Ületalve tuleb pidada oma kolmeliikmeline pere ja ema, kes ise enam kartulit maha ei pane. Talvega sööme ära 60 kg. Maakodus on maha pandud kolme sorti kartulit: ‘Maret’, ‘Adretta’, ‘Princess’. Need maitsevad meile kõigile väga. Eriti hea söögikartul on ‘Maret’. Varem kasvatasin ‘Andot’, mis on lehemädanikukindel sort, nüüd enam mitte, sest ‘Ando’ tahab uuendamist, ei säili hästi.

Oma talvekartuli paneme maha, rohime, muldame ja sügisel võtame üles alati koos naisega. Eks sellega ole tööd palju, aga kogu see protsess on nii mõnus. Ja kui kartul on hoiule pandud – meie hoiame oma talvekartulit garaažis –, saab mitu kuud oma kätetöö vilja maitsta.

On siiski olnud ka selliseid aegu, kui oma kartul pole väga hästi säilinud, siis oleme pidanud ostma poest lisa või tooma sõprade, heade tuttavate keldrist.

Sel aastal on saak päris hea. Kartulimardikat ei olnud ka kimbutamas, nii et loodan kevadeni oma kartuliga hakkama saada.

Alar Lugu
konsulent

Ikka ise kasvatame. Meie pere pole kunagi kartulit poest ostnud. Ega need poekartulid teab mis maitsvad ole ka, eriti pestud kartulid, mida parema säilimise nimel kindlasti millegagi töödeldakse. Kartul säilib hästi siis, kui pärast ülesvõtmist lasta korralikult ära kuivada. Ja ikka koos mullaga, keegi ei hakka ju kartuleid mullast puhastama.

Väga tähtis on, et hoiutingimused oleksid korralikud. Meil praegu oma kodus Pärnumaal ei ole väga head hoiutingimused, mistõttu panime kartuli maha Järvamaal elavate vanemate juures. Seal hoiame ka ületalve. Pisut tülikas on vedada, aga pole hullu.

Meie peres väga palju kartulit ei söödagi, pigem tarbime hoolega täisteratooteid ja juurvilja. Nelja inimese peale kulub aastas umbes 80 kilogrammi kartulit. Kasvatame peamiselt ‘Antit’, mis on hea maitsega ja ilus kollane kartul.

Tänavune kartulisaak on väga hea, aga üles võtta oli vilets, sest maa oli väga märg. Nüüd on oluline, et kartul korralikult ära kuivaks.

Aire Koop
Häädemeeste kultuurijuht

Vanasti olin suur kartulisööja, aga sai villand. Kunagi kasvatasime ka ise kartulit, nüüd enam mitte. Ei ole mõttekas. Harimise peale kulub väga palju aega, tunnen, et on muudki selle ajaga peale hakata.

Abikaasa sööb kartulit üsna vähe. Kui kahel päeval järjest on laual kartul olnud, siis kolmandal tahab ta midagi muud. Ja kuna me väga suured kartulisõbrad ei ole, siis talvevarusid eriti ei kogu. Kohalike väiketalunike käest ostame paar kotti, ülejäänu toome poest.

Talunikud, kelle põhitegevus on kartulikasvatus, eelistavad selliseid sorte, mis ei vaja hoiustamisel eritingimusi. Ise ma väga sorditundlik ei ole, aga kõige rohkem meeldib mulle kollane kartul, mis kannatab keetmist, ilma et väga ära laguneks. Sööme kodus enamasti keedukartulit, putru ega friikartulit ei tee.