Kuigi mets kasvab meie laiuskraadidel kõikjal, pole teda igal pool sugugi ühtviisi palju. Paremates kohtades on metsa rohkesti ja sealt saab korraliku palgi, teistest ei saa jälle tuhkagi. Parematest kohtadest saab koorma kergesti kätte, sandimates tuleb selle kättesaamiseks oodata, kuni tüma maa korralikult kandma hakkab. Just sellepärast eelistab Riigimetsa Majandamise Keskus ehk RMK teha raietöid paremates kasvukohtades, mitte kuskil soistel aladel.

Järeldus, milleni Riigikontroll jõudis, on õõvastav. Kui RMK samas tempos edasi möllab, on meie parematest laantest peagi vaid ribad järel.

Seepärast tuleb Riigikontrolli hinnangul palu-, laane- ja salumetsades iga-aastast lageraiete pindala tunduvalt vähendada. Männienamusega metsades tuleb seda vähendada umbes kolmandiku võrra, kuuse- ja kaseenamusega metsades aga tervelt poole võrra. Kõige tugevamalt peavad RMK juhid Riigikontrolli väitel pidurile vajutama aga haavikutes, kus tänavuse plaaniga võrreldes peab raiemahtu vähendama lausa
70 protsenti.

Metsa- ja puidusaksad laiutavad auditit lugedes käsi. “Eks see natuke jama ole,” tõdeb RMK kunagine juht Ülo Viilup. “Midagi uut siin küll ei ole,” jätkab Viilupi ametivend Andres Onemar, kes istub nüüd keskkonnaameti peadirektori toolil.

Kolmas vana metsahunt, keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Andres Talijärv läheb väga konkreetseks. Kui keegi kavatseks Riigikontrolli soovitusi tõepoolest järgida, tähendaks see tema kinnitusel Eesti riigile suurt majanduslikku ja sotsiaalset pauku.

Võtke või jätke. Esmalt 500 miljonit krooni aastas vastu pükse saamata jäänud puidu eest pluss tuhat kaduvat töökohta.

Olukord ei ole mustvalge ja mõlemal poolel on omamoodi õigus. Paremates metsades käib tõepoolest arutu raietöö, aga teisalt on Riigikogu sellise otsuse langetanud ning teisiti toimida pole võimalik.

Nii või teisiti on vana sõjakirves taas välja kaevatud. Aga juba aasta lõpus lajatab Riigikontroll uue auditiga. Siis selgub, kuidas RMK oma puiduäri tegelikult ajab. Ning tuleval aastal asub Riigikogu arutama uut metsanduse arengukava järgmiseks kümneks aastaks. Siis tuleb rahvaaesemikel otsustada, kumma seltskonna soovitusi ja kui suures ulatuses nad arvesse võtavad.

Lendoravad, metsised, kanakullid, valgeselg-kirjurähnid ja paljud teised sulelised ning karvased, kes sarnaselt metsatöösturitega vanu metsi armastavad, enda eest kosta ei mõista.