Iga päev viime metsloomadele süüa – silo, heina, vilja. Loomadel peab selliste lumehangedega olema sööt lähedal.

Metsateed ja -sihid tuleb lahti lükata, et ise ja loomad käia saaks.

Kõige raskem on paksus lumes liikuda kitsedel, pealegi ilvesed ja hundid murravad neid. Kitsed ei suuda ka paksu lume alt maapinda välja kraapida, et süüa ja magada – nad peavad ju maapinnal magama, et mitte haigestuda.

Tänavu on väga raske talv, 80 protsenti sigadest ja kitsedest hukkuks, kui neid töid ei tehtaks.

Margus Ameerikas, Baltic Agro ASi arendusdirektor

Nii nagu teised söödavad tihaseid, söödan mina kitsi.

Meil on maja Kiilis metsa servas. Saja meetri kaugusel majast on mul tehtud kitsedele söödasõim. Iga päev vaatan aknast, kuidas nad söömas käivad.

Söödan neile kõike, mis kodus üle jääb – köögivilja, vilja, eriti maitsevad neile õunad. Õunu käisid nad sügisel lausa puude alt söömas, köögivili tuleb aga kapsarauaga peeneks tampida.

Ühel aastal külvasin nende jaoks ka talirapsi. Teravilja ja köögivilja söövad nad kogu aeg, heina hakkavad sööma kevade poole, kui läbi lume enam maapinnale ligi ei pääse.

Mullu tuli üks pisike kits mulle aeda, ta oli nii nõrk, et naine tõi ta sauna esikusse ja andis suhkruvett, pärast sõi meil peo pealt õuna.

Päev otsa poputasime teda, alles siis sai nii tugevaks, et lipsas välja. Mullu oli kõige rohkem 14 kitse söömas, tänavu on olnud 11.

Peeter Hussar, Lääne-Virumaa jahimees

Praegu on põhiline asi lasta metsloomadel rahus olla seal, kuhu nad kogunenud on.

Mida vähem metsloomi lumes liikuma sunnitakse, seda mõistlikum. Säästame loomi ja jahti ei pea.

See on tõtt-öelda ju kerge otsus, kuna jahimehed ise ka ei pääse metsas liikuma ja metssigu ei leia üleski. Mul endal jäi näiteks ka üks koprajaht lume tõttu pooleli.

Tähtis on, et seal, kuhu metsloomadele on lisasööta viidud ja kus nad ka söömas käivad, tuleb jätkata söötmist. Kui see praegu pooleli jätta, satuvad loomad hätta.

Metsateede lahtilükkamisse usun vähem, kuna see on nii kahe otsaga asi. Metskitsel on küll kergem liikuda, aga kiskja õpib ka selle tee väga ruttu ära.

Leili Mihkelson, metsaomanik

Ma mõtlen nende peale väga palju, aga päris metsas kahjuks ei saa üksi, ilma masinateta, nende heaks praegu suurt midagi teha.

Oleks vaja teid lahti ajada, kuid labidaga seda ju ei tee.

Mäletan, kui nõukogude ajal sõideti riigimetsas kõik sihid talve jooksul mitu korda läbi. Seda tehti peamiselt võsa tõrjumiseks, aga ka metsloomadel oli siis võimalik liikuda.

Nüüd ei ole kellelgi enam sahkasid nii laialt kasutada.

Oma kodu juurde alevi servas ma midagi panema ei hakka, naabritel on koerad ja pole vaja metskitsesid sinna meelitada.

Arvan, et toidu mõttes on metsloomadel kõige rohkem kasu ikkagi jahimeeste söödakohtadest, kuhu pidevalt suuremaid koguseid viiakse.