Kas on üldse võimalik ausalt valitseda?
Ehk on selle juures abi valitsuse mõiste avamisest teiste lähikeelte kaudu. Lõuna-Eestis tähendab “valitsemine” kartulite sorteerimist sügisel. Suured mugulad omaette ahju- ja praekartuliks, keskmised keedukartuliks, väiksemad koorega keetmiseks ja seemnekartuliks, kõige väiksemad sigadele ja kanadele. Nii lihtne see valitsemine ongi!
Soome keeles on valitsemine hallitus. Muidugi tuleneb see sõnast haldama, mis ka siinpool Soome lahte teada-tuntud on.
Kuid meie keeles tundub see kummalisena – kuidas saab midagi nii olulist ja meie kõigi elu seadvat kanda sama nime seente poolt niiskuses tekitatud hallika kirmega, mis lõpuks kõik hea ära mädandab?
Rahvaga on keerulisem
Aus valitsemine eeldab oskust eristada oluline ebaolulisest, suur väikesest, tähtis tühisest. Selle poolest on hea valitsemine tõepoolest sarnane kartulite sorteerimisega sügisel.
Siin pole kaksipidi mõtlemist – hiigelsuuri fooliumis küpsetamiseks sobivaid kartuleid pole mingit mõtet seemnena mulda panna või sigadele-kanadele sööta.
Rahva ja riigi valitsemise juures muutub asi keerulisemaks. Sõnades on siin kõige suurem ja tähtsam asi rahva heaolu edenemine, rahva, keele ja kultuurina kestma jäämine. Kuidas seda aga mõõta, et asjal mõte juurde jääks ja kõik vaid tühjaks sõnavahuks ei taanduks?
Sest kui mõte kaob ja jookseb tühja, jõuamegi hallituse juurde, mis kõike mädandab ja kõduks muudab.
Tõsi küll, kõdu on hea kasvupinnas, kuid seda juba kellelegi teisele.
Kuidas siis ikkagi saab ausalt valitseda? Selleks on kõigepealt vaja ausat ütlemist, keelt suhu. Kui inimesel pole keelt suus, et öelda oma nimi parteikassasse annetajana, on väärdumine alanud.
Vabandused, et ma tahan oma ettevõttega ka edaspidi hangetel osaleda ning ei saa seetõttu ärilistel kaalutlustel enda nimel annetada, ei kanna.
Samuti see, et võtame raha oma parteile vastu, kuid ärme sellest valjusti räägi. Seda on lihtne öelda, kuid palju raskem teha.
Silver Meikari ülestunnistus oli samm ausa valitsemise poole. Äkki osutus ta inimeseks, kellel ongi keel suus ja kes ei hoia seda hammaste taga. Aus väljaütlemine annab ütleja sõnadele jõu, ütlemata jätmine võtab sõnalt jõu.
Valitseja ülesandeks on valada seadusi sõnadesse. Seda pole mõtet teha, kui ta sõnad on jõuetud.
Jõuliseks saavad sõnad vaid aususe toel. Nii oleme möödunud nädalal astunud pika sammu jõulisema ja ausama olemise poole.
Teiseks on vaja kindlat meelt. Meel võtab kokku kõik väärtushinnangud, selle, mis tõeliselt meeldib ja meele järele on, et ei toimitaks meeletult, korra üht, siis jälle teist eelistades.
Oluline on, et aus ja otsekohene olemine, mis tihtipeale võib ebamugav ja ebameeldivgi olla, jääks kindlalt kõige meelepärasemaks.
Hea on koostööd teha inimestega, kes on ühel meelel, jagavad samu väärtusi. Halb on, kui need väärtused hõlmavad vaid üha kitsamat kildkonda, milleks võib piseneda võimuladvik.
Nii kujunebki kaksipidi olek, kus omavahel on ühed asjad meele järele, väljapoole rahvaga suheldes teised. Selge ja kindla meele vajakajäämist kohtame paraku mitmegi erakonna juures.
Aus valitsemine tähendab ka, et valitsejal on aus süda rinnus, et ta söandab otsustavalt tegutseda ning tehtu eest ka vastutada.
Otsatu otsustamata jätmine lootuses, et ehk keegi teine teeb ebamugavad otsused kunagi hiljem, mädandab taas valitsemisvõimet.
Aus valitsemine pole tegelikult keeruline ega võimatu. Kõige tähtsam on selle juures avatus, mis loob eelduse isejuhtumiseks. Avatus ja avameelsus tõmbab inimesi kaasa, suletus ja kinnisus tõrjub nad eemale.
Ürgne valitsemine põhines ringis olemisel, igaühe võimalusel öelda välja see, mis südamel ning ühisel otsustamisel. Kui ei suudetud kokku leppida, oli viimane sõna suguvõsa vanadel naistel, kes teadsid, mida kestmiseks ei tohi või võib teha.
Nii oli see seatud irokeeside hõimuliidu põhimõtetes, mille eeskujul kirjutati Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Vaid viimane põhimõte, viimse otsustusõiguse jätmine vanadele naistele, jäeti välja. Oleks see sisse jäänud, poleks tõenäoliselt olnud ei Vietnami ega Afganistani sõda, kus paljude emade pojad otsa leidsid.
Meil on sellist valitsemist rakendatud kõige ulatuslikumalt kaks aastat tagasi “Teeme ära!” mõttetalgute avatud ruumis. Ausa väljaütlemise vägi on viinud edasi maailmakoristustalguteni. Ehe ja aus olemine on väärtused, mille ümber inimesed koonduvad ilma käskimata, sest see annab jõudu. Kogukondliku olemise jõudu, kus inimesed koonduvad valupunktide ümber, et need terveks teha.
Seda võib nimetada oikoismiks, tuletatuna kreekakeelsest sõnast oikos, mille algne tähendus on kolle. Sellest sõnast tuletatud sõnad oikumeenia, ökonoomika, ökosüsteemid ja ökoloogia on üle maailma laialt kasutusel. Meie keeles võiks selle vasteks olla koldelisus igas mõttes, nii ühise energiaallika ümber koondumise kui ka häirivate kollete (kriisikolded, nakkuskolded, sõjakolded jne) ümber koondumise mõttega, et nendest lahti saada. Just samamoodi, nagu algas “Teeme ära!” prügikoristus kogunemisega ümber reostuskollete.
Küsisin ka sotsiaalmeedias, kas, ning kui jah, siis kuidas on võimalik aus valitsemine. Esimene vastaja leidis, et on küll võimalik, kuid see toob palju vihavaenlasi. Kui pärisin edasi, kumba enam, kas vihavaenlasi või tõelisi sõpru, tuli vastuseks, et vaenlasi ikka rohkem, sest tõelisi sõpru ongi vähe.
Vaikimise palk
Järgmine vastaja märkis, et aurumasinate leiutamine tõi kaasa kapitalismi, arvutid ja internet on sama pöördeliselt ühiskonnakorda muutmas ning et see loob võimaluse päris uueks ühiskonnakorraks.
Tänu interneti ja sotsiaalmeedia arengule elame tõepoolest ajas, kus on üha raskem midagi otsani peita ja varjata.
Milleks siis seda üldse püüdagi, pigem tasub taastada ürgne olemise, valitsemise ja juhtimise viis, mis põhineb aususel ja isetoimivusel.
Viltuvedamiste taga valitsemises on aga visalt taanduv illusioon, nagu oleks võimalik kõike kontrollida.
See on see, miks erakondadele pimedalt raha annetatakse, lootes saavutada kontrolli valitsemise üle; miks annetuste edastajaid vaikima sunnitakse, lootes, et nii jääbki; miks ollakse rahva ees ühe näoga ja omavahel olles teise näoga, arvates, et omavaheline jutt kunagi avalikuks ei saa. Sageli juhtub see just siis, kui vaikimise palgaks pakutu liialt napiks jääb ning endised “sõbrad” omavahel tülli pööravad.
Paraku ei ole eales võimalik kõike kontrollida. Palju õigem ja lihtsam on toimida ausalt, lootes ausat vastutoimet. See on kõiksuse suurim jõud aegade algusest peale ja seda ei väära ükski pimedalt makstud annetus.
On hea, et Silver Meikar ütles välja selle, mis tal südamel oli. Suurim oskus ongi otsida üles omaenda tõe tee ning käia seda koos teiste samasuguste tõe tee otsijatega. Nii, et keel oleks suus, meel peas ja süda rinnus.
