Auli Lõoke

liikumispuudega inimeste juht

Loen ennast piimasõltlaseks. Kuigi tean, et piim on toit, mida peetakse sobivaks lastele, kulub mul seda päevas vähemalt pool liitrit. Sageli võtab piima joomine janutunde paremini ära kui vesi. Sellistel kordadel, mida pole sugugi vähe, läheb liiter piima päevas ära küll.

Olen ka väga suur piimatoodete austaja, mulle meeldib mõelda, et seepärast on kõik mu kukkumised olnud õnneliku lõpuga. Pole küll luudehõrenemist kunagi mõõta lasknud, kuid usun, et tänu piimale on mul ka see normis. Tunnen kaasa inimestele, kel on piimatalumatus.

Tunnistan, et joon ainult eestimaist piima. Kunagi proovisin ka Lätis toodetud piima, kuid sellel oli minu meelest kõrvalmaitse. Jätan ostmata, kuigi on hinnalt soodsam.

Lapsepõlves jõin talust toodud piima, millelt ema riisus koore. Mäletan sellest piimast saadud hapukoort ja hapupiima, mida sai lusikaga tõsta, ja kooki, mida ema sellest tegi. Sealt on pärit minu armastus piima vastu ja usk selle kasulikkusesse.

Ahto Vili

põllumees

Olen oma pika elu jooksul väga palju piima ära joonud, üks liiter päevas kindlasti. Öeldakse küll, et piim on vasikate jook või et lapsed peaksid piima jooma, aga see ei tähenda.

Mina usun, et kui asi meeldib, siis tulebki juua või süüa, vanusest hoolimata. Minu organism aga lausa nõuab – olgu pastöriseeritud või nn toores piim. Kuigi olen ise piimatootja, ostan oma tarbeks mineva piima ikkagi poest. Lisaks sellele ostan kindlasti juustu, võid, jogurtit, hapukoort, kohupiima.

Igasugused seisukohavõtud piima kasulikkuse või vähem kasulikkuse kohta ei lähe mulle korda.

Elo Kulla

jäähalli administraator, kahe lapse ema

Meie peres juuakse piima väga palju. Ostame poest korraga kolm liitrit, nädalas joome ilmselt ära viis liitrit piima. Nii lastele kui ka mulle endale meeldib piima juua muu toidu kõrvale. Eriti veel mõnusalt külma piima. Seda läheb igal hommikul pudru sisse, ka pudru kõrvale rüüpame piima.

Piimatoodetest meeldivad lastele jogurtid, aga meie söögilaualt ei puudu ka hapukoor.

Ain Karafin

päästeameti peadirektori asetäitja

Maakohas kasvanud poisina oli minu piimatarbimine kuni keskkoolini päris suur, kuna vanemad pidasid lehmi. Piim oli põhijook toidu kõrvale, samuti meeldisid mulle kõik piimast tehtud toidud.

Alates keskkoolist, kui asusin elama kodust eemal, vähenes mu piimatarbimine keskmiselt klaasini päevas. Viimasel ajal olen rohkem n-ö pühapäevajooja – joon piima siis, kui sööme perega hommikupannkooke.

Minu teine lemmik on kama. Mu lapsepõlvekodus oli kombeks segada kamajahu rõõsa piimaga. Seda harjumust pole ma siiani jätnud. Pere naerab, et ainult Lääne-Virumaa mees saab kama piimaga juua; mujal tehakse seda vaid keefiriga. Kama joon aga ainult suviti.