Kaugemale emakeelest
Uue aasta algul hakati hõiskama: see on innovatsiooniaasta, see on innovatsiooniaasta! Innovatsiooniaasta on nii tähtis, et president Toomas Hendrik Ilves pidi hakkama selle patrooniks. Kas me peamegi nüüd aasta otsa seda sõnavolaskit kordama?
Teeme õigekeelsussõnaraamatu lahti ja loeme 238. leheküljelt, et innovatsioon tähendab uuendust. Seega saaksime seda aastat emakeeles nimetada uuenduste aastaks, ja kõik inimesed saaksid aru, millega on tegu.
Eriti vohab võõrsõnalisest umbrohust Internet. Ilmselt seal keelelist umbrohutõrjet ei tehta. Ühest tekstist jäi silma kriipima soovitus luua inkubaatoreid, kus genereeritakse tooteid, näiteks seiklusturismi tuure. Inkubaator on emakeeles haudeaparaat (masin), kus linnumunadest hautakse tibud.
Inkubaatori mõistet on hakatud kasutama ettevõtluses ja piltlikult öeldes hautakse inkubaatoris ka uusi ettevõtlustooteid. Kui me siin üritame väljenduda emakeelselt, siis peaksime ütlema, et ettevõtluse haudeaparaadis hautakse tooteid. Kõlab kentsakalt, et mitte öelda rumalalt. Siit järeldub, et mõnel harval juhul võib võõrsõna kasutamisega ka leppida, kui teistmoodi ei osata väljendada.
Nii nagu eelmises elus sadas meile Moskvast kaela kõikvõimalikke erinevaid slaavipäraseid sõnavigureid, nii tuleb nüüd Brüsselist euroliidulisi sõnakombinatsioone, mida meil miskipärast ei osata (ei taheta, ei julgeta) emakeelde ümber panna.
Näiteks on eurotoetuste seas LEADERi nime kandev meede ja see nimi püsib. Kuigi jällegi, sõnaraamatus on öeldud, et leader-ship (inglise k) tähendab eesti keeles eestvedu, liidriksolu, ja ehk võikski siis maakeeli olla kasutusel liidri meede.
Kas lepime, et emakeele kasutamine muutub järjekindlusetuks? Ega ei lepi küll. Emakeelekasutuses ei tohi järeleandmisi teha, rääkimata allaandmisest suurte keelte ees.