Kaul Nurm: Kaalul on talude saatus ja tulevik
Põllumajandusministeeriumis on lõppjärgus "Maaelu arengukava 2014-2020" (MAK) koostamine, mis oma praegusel kujul ei jäta taludele ega väikeettevõtetele erilist lootust pingelises konkurentsis ellu jääda.
Tuginedes Põllumeeste Keskliidu pressiteatele on pärast suurettevõtjate huvisid esindavate organisatsioonidega kohtumist ka peaminister asunud toetama seisukohti, mis muudaksid arengukava veel kitsama ringi ettevõtjate kasuks. See tähendab, et maksumaksjate toetused läheksid neile, kes selleta üsna hästi hakkama saaksid, ja ilma jääksid need, kes oma arenguks toetust väga vajaksid.
Tekib küsimus, kuidas saab peaminister vaid suurtootjate esitatud tendentslikule informatsioonile tuginedes nii kindlat positsiooni võtta. Ühtlasi nullib see ministeeriumiametnike ja MAKi juhtkomisjonis esindatud organisatsioonide kahe aasta töö.
Ebavõrdsed võimalused
MAKi koostades tuleb lähtuda ELi põllumajandus- ja maaelupoliitika üldistest eesmärkidest, milleks on jätkusuutlik areng. See tähendab, et silmas tuleb pidada mitte üksnes ettevõtete konkurentsivõimet, vaid ka sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte.
Pindalapõhine otsetoetuste jaotamise süsteem, milles ei ole diferentseerivat elementi, loob konkurentsieelised suurematel pindadel tegutsejatele ning suretab tasapisi välja väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad ehk talud. Nii võtab 9,75% tootjate üldarvust 75% otsetoetuste üldmahust Eestis. Teisiti väljendatuna võib öelda, et ligikaudu 520 agrofirmat, mis moodustavad tootjate üldarvust üksnes 3%, võtavad 53% ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetustest.
Väiksematel pindadel tegutsevatele tootjatele ei kumuleeru sellises mahus vahendeid, et saaks teha vajalikke investeeringuid. Seetõttu peab maaelu meetmetel olema tasakaalustav mõju I samba otsetoetuste suhtes. See tähendab, et investeeringumeetmed tuleb suunata eelkõige väiksemate ning keskmiste talude ja ettevõtete käsutusse.
Lisaks talupidajatele on veel 9 MAKi juhtkomisjonis esindatud organisatsiooni, kes jagavad meiega samu väärtusi, saatnud oma ettepanekud eelnõu kohta.
Tekkinud on vastasseis, kus ühel pool joont paiknevad 10 laiapõhjalist, maaelu eri tahke esindavat organisatsiooni MAKi juhtkomisjonis - Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti LEADER Foorum, Eesti Noortalunikud, Eesti Maaturism, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
Teisel pool on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle kaks liikmesorganisatsiooni - Eesti Põllumeeste Keskliit ja Aiandusliit.
Ühed valutavad südant Eesti talude ja maakogukondade tuleviku pärast, teised, kes küll ütlevad end esindavat põllumeeste huvisid, jätavad mainimata, et tegu on tööstuslikku põllumajandusmudelit esindavate suurettevõtete ja samaväärsete toidutöötlejate huvidega.
Kes pääsevad investeeringumeetmest toetusi taotlema, on ehk MAKi üks tähtsamaid küsimusi.
Meie oleme teinud ettepaneku määrata abikõlblikuks siht-rühmaks kuni 300 000eurose müügikäibega põllumajandusettevõtted ja maaelu mitmekesistamise puhul mikroettevõtte taseme.
Iseenesestki mõista pole suurettevõtted ühegi ülempiiri seadmisega nõus ning nõuavad, et investeeringutoetustest jääksid kõrvale alla 16 000eurose müügikäibega ettevõtted ja talud ning nõuavad ligipääsu ka maaelu mitmekesistamise meetmele, mis keskendub töökohtadele väljaspool põllumajandust.
Toetuse maksimaalne kogusumma järgmise seitsme aasta jooksul on äärmiselt tähtis. Mida suurem on maksimaalne toetus ettevõtte kohta, seda väiksemale arvule ettevõtjatele 160miljonisest investeeringuteks mõeldud eelarvest tegelikult raha jagub. Tegime ettepaneku piirata kõigi taotlejate jaoks perioodi kogusummat 300 000 euroni ettevõtte kohta. Suurtootjad sooviksid igale oma ettevõttele kuni 750 000eurost toetust.
Samuti on oluline, keda eelistatakse taotluste menetlemisel, sest sellest sõltub, kes reaalselt toetust saavad ja kellele jääb üksnes taotlemise rõõm. Maaelu säilimise huvides tuleb eelistada väiksemaid põllumajandustootjaid ja neid, kes pole varem toetusi saanud. Suurtootjad nõuavad avalikult just suurema müügikäibega ettevõtete eelistamist.
Ühisettepanek taotleb väiketootjatele tasuta erialast nõuannet kuni 20 tundi aastas, et aidata neil kasutada oma väheseid ressursse võimalikult efektiivselt ja innovaatiliselt. Suurtootjad nõuavad avalikult just suurema müügikäibega ettevõtete eelistamist ja välistavad nende eelistamise, kes pole varem toetusi saanud.
Mida need ettepanekud endaga kaasa tooksid? Kümne organisatsiooni ettepaneku kohaselt eelistataks neid, kes pole varem toetusi saanud, ja väikesi tootjaid, kelle investeeringud on väiksemad, kuid toovad kaasa suurema mõju nende arengule.
Tahaks paremat tulemust
Nende ettepanekute tulemusena pääseksid investeeringutoetustele ligi 3000-3500 talu ja ettevõtet. Seisame selle eest, et eestlastele vajaliku toidu tootmine jääks edaspidigi Eesti kodanike kätte, sest Eesti toidujulgeolekut ei saa tagada suurfirmad, kes varem või hiljem vahetavad omanikku.
Tõsi, investeeringutoetustest jääks ilma kuni 500 kõige suuremat ettevõtet, kuid nendele ei oleks see elu ja surma küsimus.
Suurtootjate esindajate ettepanekutel on täiesti vastupidine mõju. Kuigi nad väidavad avalikult, et seisavad 3500 tootja eest, võtaks mõnisada agrofirmat lõviosa hektaripõhistest otse-
toetustest, investeeringutoetustest, mittepõllumajandusliku tegevuse toetustest, keskkonnasõbraliku majandamise toetustest ja isegi ühistute arendamiseks mõeldud rahast.
Selle tagajärjel on järgmise kümne aastaga kardetavasti valdav osa talusid tegevuse lõpetanud, maakogukonnad surevad välja.
On kahju põllumeeste liitu kuuluvatest talupidajatest, kelle liikmelisust selles organisatsioonis kasutatakse nende endi huvide vastu. Paljud agrofirmad on tõenäoliselt selleks ajaks juba müüdud kolmandatest riikidest pärit välisomanikele.
Tegu on põhimõttelise vastuoluga kahe erineva mõtteviisi vahel. Vaja oleks aga leida tasakaal. Ministeerium on küll üritanud eri osapooltele ühes või teises vastu tulla, aga rahuldavat tulemust pole ikkagi sündinud. Kaalul on talude ja maaelu saatus. Eelöeldust ei pea järeldama, et kogu maaelu arengukava on halb. Selles leidub mitmeid meetmeid, mis toetavad nii põllumajanduse kui ka maaelu arengut, kuid seda tuleks muuta veelgi paremaks.
Ootame tugevat avalikku toetust kõigilt, kes Eesti maaelu tulevikust hoolivad.
