Kaupmeeste liidu juht: müüja töötasu ei ole just kõrge, ent see kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk

 (6)
Kaubandus - inimesed harjuvad eurodega
Foto: Ilmar Saabas

Maaleht tõstatas möödunud nädalal teema, mis kõnetab iga kaubandusvaldkonnas töötavat inimest. See tähendab siis iga seitsmendat palgatöölist Eestis, sest just nii suur ongi meil kaubandusvaldkonna esindajate osakaal kogu Eestimaa rahvast. See teema on müüjate töötingimused.

Kaupmeeste Liidus on müüjate puudus, ameti pretiiži tõstmine ning sektori elu edendamine arutluse all pidevalt. Kaupmehed, tööandjad, saavad olukorra tõsidusest väga hästi aru. Liidu juhina näen ma ettevõtete juhtidega rääkides pidevaid pingutusi selle nimel, et töötajatel oleks parem.

Lihtsaid lahendusi ei ole, aga kõigi probleemidega tegeletakse pidevalt ja keegi endale illusioone ei tee ning silmi kinni ei pigista. 20 000 töötajaga sektoris tuleb probleeme ette tahes tahtmata, ent ükski kaubanduse tööandja ei saa (ega soovigi) endale lubada töötajate halba kohtlemist.

Kõrgem palk eeldab soovi õppida

Müüja palk ei ole just kõrge, ent see kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk. Kui Eesti keskmine palk kasvas möödunud aastal 7%, siis müüjate tasud kasvasid üle 10%.

Millega kindlasti raske on leppida, on fakt, et palgad ei saa tõusta oluliselt kiiremini, kui samaaegselt ei kasva ettevõtete käibed ja kasumid. Kõigis sektorites, sealhulgas kaubanduses, sõltub palgakasv sellest, kui hästi läheb ettevõttel ja Eesti majandusel tervikuna. Üks võimalus tõsta palka praegusest veel kiiremini oleks tõsta oluliselt toodete hindu.

Seotud lood:

Samal ajal on toit, rõivad ja paljud teised kaubaartiklid Eestis juba täna muu Euroopaga võrreldes kallid ja tarbijatele, kelle sekka ka müüjad samuti kuuluvad, viimase piiri peal taskukohase hinnaga. Seega peame otsima lahendusi mujalt.

Müüja palk ei ole just kõrge, ent see kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk.

Täna saavad jaekettides kõrgemat töötasu need inimesed, kellel on mitmekesised oskused ja soov ning võime juurde õppida. Kaubandus muutub uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga pidevalt “targemaks”, seega suureneb ka vajadus omandada uusi oskusi.

Masinad (näiteks iseteeninduskassad, automaatsed tellimissüsteemid) teevad ära rutiinsemat tööd, et inimesed saaksid tegeleda suuremat lisandväärtust loovaga - mõnusa kliendisuhtlusega, sooja keskkonna loomisega, masinatele korralduste andmisega ja muude tegevustega, mis suurendavad nii müüki kui ka muudavad ostlemise kliendi jaoks hinnalisemaks kogemuseks.

Keerukamad tööülesanded ja oskused toovad kaasa ka suurema nõudluse ja kõrgema töötasu. See eeldab aga müüja enda soovi end arendada ja näha oma tööd ka uues valguses.

Teiselt poolt on palgatõusu võimalusi tööviljakuses. Soomes on protsessid paremini paigas kogu tarneahelas, mistõttu on nende tööviljakus ja töötasud kõrgemad. Mitmedki eesti kaupmehed panustavad efektiivsuse suurendamisse märkimisväärselt nii raha kui ka aega. Kui pingutused vilja kannavad, tekib efektiivsuse pealt lisaraha palgafondi.

Müüja võimuses on teha inimeste päev paremaks

Tihti kurdetakse kaubandustöötajate pikkade vahetuste ja suure töökoormuse üle. Tänases töökäte puuduses on kogu süsteem pigem muutunud paindlikumaks ehk nii palju kui võimalik tullakse töötajatele graafiku koostamisel vastu.

Kaubandus sobib väga hästi osaajaga töötada soovijatele – nende hulgas noortele, lapsevanematele ja vanemaealistele, kellele ei paku huvi üheksast viieni täistööpäev.

Samas eelistab enamik töötajaskonda vahetustega töö puhul siiski pikemaid vahetusi ühel päeval, aga selle kõrvale rohkem vabu päevi nädala peale. Muidugi on ka neid, kes sooviksid töötada üheksast viieni ja kindlasti leidub turul kauplusi, kes saavad seda võimaldada.

Aga kaubandusettevõtted ei saa olla avatud vaid ajal, kui enamik elanikkonnast on parasjagu koolis või tööl. Inimesed teevad sisseoste väga erinevatel aegadel ning ettevõtjad peavad ennast sättima tarbijate järgi või nad ei jää karmis konkurentsis ellu.

Kaubandus sobib väga hästi osaajaga töötada soovijatele – nende hulgas noortele, lapsevanematele ja vanemaealistele, kellele ei paku huvi üheksast viieni täistööpäev.

Loe veel

Paljud raskused töösituatsioonides tulevad sellest, et töökätest on puudus. Kui keegi jääb haigeks, ongi teistel keerukas. Abi on vaid sellest, et inimesi juurde leida. See ei ole sugugi vaid kaubanduse probleem, ent meie sektori eriti tugev tööjõupuuduse probleem on toonud kaasa selle, et töötajaid hoitakse ja nende vajadustega üritatakse arvestada nii palju kui võimalik. Sobimatust ja arusaamatusi üksikisikute tasandil ei saa siiski välistada üheski valdkonnas.

Töökäte puudus avab kaubanduses head karjäärivõimalused – vaid keskharidusega, ent töökas inimene võib siin head karjääri teha. Õppimist pigem toetatakse ning vajadusel ka rahastatakse. Kaubandus on üks väheseid valdkondi, kus vaadatakse kõigepealt sinu püüdlikkust ja isikuomadusi ja alles siis hariduskraadi. Paljud tänased kaubandusettevõtete juhid on kasvanud välja müüjana või laotöölisena alustanutest.

Kaubandus on koht headele suhtlejatele, inimeste inimestele. Eestis on palju armastatud müüjaid, kelle soojus ja suurepärased suhtlemisoskused leiavad just teeninduses väljundi. Nad teevad Eestit soojemaks kohaks, kus elada ja muudavad seeläbi sadu tuhandeid inimesi rõõmsamaks.

Kaupmeeste Liidu liikmete seas on palju selliseid näiteid, samuti ühtehoidvaid kollektiive ja kokkuhoidmistunnet. Meie ülesanne on ühiskonnale kriitiliste lugude kõrval ka seda poolt kaubandusest näidata. Head teenindust, vaheldusrikast tööd, võimalust ennast liigutada arvutiekraani ees istumise asemel. Kogukonnatundeks on alust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare