Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart aga on veendunud, et selle tõu näol on tegemist sisuliselt relvaga - on ta ju võitluskoerana tapjaks aretatud.

Maaleht pöördus selguse saamiseks Eesti Kennelliidu poole. Bullterjerit kui koeratõugu iseloomustab liidu juhatuse esimees Astrid Lundava:

"Tõustandardile vastav bullterjer ei ole kindlasti „sünnipäraselt agressiivne tõug“ – tõustandard kirjeldab bullterjerit kui julget, elavat, rõõmsameelset, tasakaaluka loomuga ning kergesti distsiplineeritavat koera. Kangekaelsusele vaatamata saavad nad inimestega hästi läbi.

Toetame täielikult koerte käitumisspetsialisti Tiia Ariko (kes on ka Eesti Kennelliidu aretustoimkonna liige) varemgi meedias avaldatud seisukohta, et probleem ei ole koeratõus, vaid rihma otsas oleva inimese vastutustundetuses - kõik koerad vajavad sotsialiseerimist ning koolitamist.

Eesti Kennelliit propageerib tõukoerte aretust, mis tugineb Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) nõuetele – aretuses kasutatavad koerad peavad olema terved nii vaimselt kui füüsiliselt.
Ainult selliste koerte järglased suudavad kaasaegse inimühiskonna nõuetega kohanduda.

Kõnealuse äärmiselt ebameeldiva juhtumi puhul ei saa küll olla kindel, kas tegemist on bullterjeri tõugu koeraga, kuna kahjuks soetavad mõned inimesed endale paberiteta „tõukoeri“, unustades, et tõustandard ei hõlma pelgalt koera kehakuju, vaid ka käitumist ning iseloomu."


Bullterjerid Eestis

- Jaanuarist 2004 kuni tänaseni on kennelliidus registreeritud 372 bullterjerit ja 229 kääbusbullterjerit.

- Bullterjerid aastate lõikes:

2013 - 32
2012 - 35
2011 - 38
2010 - 26
2009 - 83
2008 - 47
2007 - 30
2006 - 31
2005 - 24
2004 - 26, sel aastal on registreeritud 8 kääbusbullterjerit.

Allikas: Eesti Kennelliit