Kes hoolib inimlikkusest?



Marika Plooman
Marika PloomanErakogu

Haldusreformi võtmesõnadeks on kohane- mine, koostöövalmidus, jagamisoskus, võimekus. Aga keda huvitab, kuidas inimene hakkama saab?

Suures plaanis on riigireform õige ja igati asjakohane. Valdade ühinemise lepinguga on kõik riskifaktorid justkui maandatud, eesmärgid püstitatud, ametikohad jaotatud – jääb üle vaid kohaneda ja kohastuda.

See tähendab, et inimesed peavad harjuma uue valla nimega, uue struktuuriga, võib-olla uute inimeste, suhete, eesmärkide ja vastutusega. Mis tahes vanuses võib selline üleminek mõjuda vägagi erinevalt – kellele innustavalt ja hästi, kellele pärssivalt.

Aga mida teha, kui reformi ette valmistades ei ole siiski kõike osatud ette näha? Üldtuntud tava kohaselt asutakse probleemide tekkimisel ju kohe otsima süüdlast. Suur hulk energiat läheb selle peale. Uues olukorras oleks siiski õigem otsida pigem lahendusi. Et inimene tunneks end hästi.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0.59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare