Kes päästaks luiged?
Aga milles asi, et öisel ajal peaks päästeteenistuse juhti otsima? Selgus, et helistaja oli juba paar tundi valvanud Sõrve maanteel üht luigeperekonda, ema- ja isaluike koos kuue pojaga.
Luiged olid arvatavasti teel ühest Kuressaare lähedasest lahest teise, pikast teekonnast väsinud ja otsustanud just kõige ohtlikumale kohale puhkama jääda. Katsed autoderohkelt maanteelt luigeperet ära ajada lõppesid edutult. Nii otsustaski mu tuttav abi otsida.
Päästeametist vastati, et nemad loomade ja lindude päästmisega ei tegele, keskkonnainspektsiooni valvetelefonilt kosteti, et nad annavad info looduskaitsekeskuse Saaremaa regioonile edasi.
Ühtegi looduskaitsekeskuse töötajat muidugi öösel kohale ei ilmunud. Tänu headele inimestele said luiged siiski vette toimetatud.
Suur oli aga mu jahmatus, kui pärast seda luigepäästeaktsiooni lugesin Saaremaa ajalehest looduskaitsekeskuse regioonijuhi Tõnu Talvi kommentaari, et kõige targem olnuks luiki mitte teisaldada ja lasta asjadel omasoodu minna.
Kuigi looduskaitsepealik kohapeal ei käinud, olid tema hinnangul luiged tiheda liikluse ja inimeste rohkuse tõttu lihtsalt stressis ning rahule jättes oleksid nad ilmselt ise esimesest sobivast kohast mere poole pöördunud.
Luiged vette toimetanud tuttav oli ja on aga veendunud, et linde rahule jättes oleks hommikul olnud maanteel ainult luikede surnukehad. Lindude abitust seisundist andis tunnistust seegi, et poegade tallaalused olid pikast teekonnast verised. See selgus abilistel siis, kui nad luigepojad vette viimiseks pappkarpi panid.
Õnnelik lõpp? Kelle südametunnistus ei julge aga ka edaspidi hädasolevaid linde või loomi abita jätta, võib panna endale igaks juhuks kirja Nigula metsloomade taastuskeskuse juhi Kaja Kübara telefoni. Vaevalt temagi alati ise kohale tulla saab (eriti mere taha), aga ta on vähemasti lahkelt nõus aitajat telefoni teel nõustama.
Kaja Kübara telefoninumber on 504 5891.
