NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
16.12.2017 19:03
Mäletan kuidas artikkli autor fosforiidiõja ajal rääkis sama juttu.
et, rahvas on rumal ja laseb populistidel enda manipuleerida.
    16.12.2017 23:37
    Autor oli fosforiidisõja ajal kenasti hoiul vene sõjaväes ja ei osanud ajakirjanikuks saamisest veel undki näha. Ja ega ma ei räägi praegugi, et rahvas on rumal. Vastupidi, kirjutan, et kõvemini ja konkreetsemalt on vaja häält teha.
16.12.2017 19:05
Nii on!
Ühel on jõud ja tahe, aga kogemust ja teadmisi napib, teisel on kogemused ja teadmised, aga jõudu ja tahet napib.
Lisaks veel provokaatorid, kes üritavad viha üles ässitada, kuid endal pole põhjusest sooja ega külma. Vihas aga kaob kaine mõistus ja osa targemaid looduskaitsjaid põrkub kurbusega eemale.
Anonüümne kommentaar
16.12.2017 19:06
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Küsimus???" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
16.12.2017 19:13
Nooremal põlvkonnal on arusaamist omajagu.
Ja mõned asjad pole mõistmise suhtes sugugi keerulised, aga asi jääb laias laastus eetika taha nt fundamentaalne küsimus, mil määral tohime tulevate põlvkondade arvel elada, pole teaduse ega mõistmise küsimus.
Siin ei saagi muud teha, kui protestida võimul oleva põlvkonna tuima inertsi vastu.

XX sajand kärsatas hirmsa hooga ja hirmsas koguses pinnalähedasi ressursse ära, nüüdsetel põlvkondadel tuleb õppida nüüd neis heitgaasides elama.

Ja kas RBd suruvad läbi noored? Kas Kohava ja Polli kogu oma PR-tiimiga on noored?

(fossiilakadeemik Raukast pole mõtet enam mainidagi)
16.12.2017 19:21
Kes treib selliseid jobusi pealkirju ja kelle jaoks? Noored on ka inimesed ja ärge vaadake eksentrike kes seda puud kaitses sest elus tuleb teha valikuid aga mitte uisapäisa lahmida.
16.12.2017 19:28
Eks tänapäeva meedia ja miitingud soosivad seda pealiskaudsust.
Näiteks rohetolguste soov keelata lageraied. Ehk siis kasutame taastuva loodusvara asemel taastumatut (nafta, alumiinium jne). Ja kui mingit puu-haaval puidu varumist isegi sallitakse, siis iga langi pealt paari puu nokkimisele kulub tihumeetri kohta kordades rohkem kütust ja paisatakse kordades rohkem CO2, kui lageraie korral. Aga sellest naftaärikate palgal olevad rohetolgused ei hooli. Vali hala Eesti metsade kohe-kohe otsa lõppemisest käib vähemalt 20 aastat juba, kuid isegi roheliste endi uuring näitab, et metsasus pole samal ajal üldse vähenenud. Suurim metsahävitaja on aga siiani olnud looduskaitse - loopealsete taastamise projekti raames on jäädavalt hävitatud mets tuhandetelt hektaritelt!
    16.12.2017 20:08
    Ja küsimus pole üksnes ebaökonoomsuses nende üksikute puude varumisel sealt metsast! Sellest hullem on allesjäävate puude võra kahjustamine langetatavate puudega ja nendesamade allesjäävate puude pinnalähedaste juurte kahjustamine langetus- ja kogumistehnika ratastega! Eriti laastavalt mõjub selline "valiklangetamine" kuusele, millel ongi põhiliselt pinnajuurestik, mis kahjustuse tagajärjel muutub vastuvõtlikuks juurepässile!
    Lisaks! Selle "valikraiega" võetakse maha niiöelda raieküps puu, kuid peenem ja madalam puu selles samas metsas ei pruugi olla tingimata noor puu, mis annab tulevikus korraliku puidu - tegu võib olla ka vanade kängu jäänud puudega! Kui nüüd need kängu jäänud puud jäävad kasvama ja seemet andma, siis rikutakse selle piirkonna metsa pärilikkusmaterjal!
    Seega oleks nii ökonoomsem kui ka jätkusuutlikum teha täielikku lageraiet (taastades metsa istikutega), või siis jätta raiesmikule üksikud (parimate omadustega) seemnepuud!
    16.12.2017 20:53
    Lisaks allesjäävate puude vigastamisele ja neis seennakkuste soodustamisele muudab selline valikraie metsad ka tormihellaks, raskendab uue metsapõlve tekkimist ja võimaldab pahatahtlikul metsamajandajal nokkida metsast välja kvaliteetsemad puud ja jätta kasvama geneetiliselt viletsamad, millise praktika aastasadade pikkune viljelemine rikub puude genofondi. Halvasti tehtud valikraie on kindlasti koledam kui keskmine lageraie.

    Valikraied võimaldavd ka metsafirmadel metsaomanikke julmemalt tüssata, kus hinnapakkumises näidatakse, just nagu raie tehakse metsa hooldamiseks (korjatakse ära kehvemad puud), mistõttu metsaomanikul isegi veab, kui ta ei pea metsafirmale ise peale maksma. Tegelikult aga võetakse välja kõik väärtuslikum ja rämps jäetakse kasvama.
    1990ndate teisel poolel nõudsid rohelised tungivalt turberaiete kasutamist. No tuldihi siis neile vastu ja metsakorraldajad kavandasid lageraie asemel rohkem turberaiet. Selle peale tõstsid rohelised kisa, et turberaielangid näevad välja õudsed, sageli murrab torm püsti jäetud puud mõne aasta jooksul pärast raiet maha, levivad juuremädankud ja üldse väga kohutav on see turberaiete lubamine. Seda tehtavat vaid selleks, et hoida kokku langi uuendamise pealt - et pääseda langi uuendamise kohustusest. Eriti aktiivselt kirus toona turberaieid üks ELFi metsaspetsialist, kes varem metsakorraldajana oli ise kõige aktiivsemalt (kõige suurem % kavandatud raietest) oli turberaieid määranud.
    Vaat selline on rohetolguste käitumine! Ime ka kui see ei tekita pealiskaudsust!
Anonüümne kommentaar
16.12.2017 19:46
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ühiskonnas" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
16.12.2017 19:50
Looduskaitsesse süvitsi minek on looduskaitsele ohtlik.
Süvitsi minnes mõistetakse, et looduskaitse hävitab loodust, kuna tegutseb selle nimel, et inimene saaks planeedil veel kaua elada ja seda hävitada.
Looduskaitsele on loodust vaja inimeste aga mitte looduse enese pärast.
Anonüümne kommentaar
16.12.2017 19:53
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Juta Sidorova" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
16.12.2017 19:55
Loopealsed on ka osa loodusest. Ei saa eelistada puid kõigele muule. Kui mets kasvab poollooduslikele niitudele, siis me kaotame väga palju liike faunast ja floorast. Mõlemad on olulised, kogu loodus on oluline.
    16.12.2017 20:40
    Kui nn "looduskaitsjad" ise plaanivad looalade ja soode taastamise sildi all looduskaitse eesmärgil mõne aastaga jäädavalt lagedaks raiuda sama palju metsa (sh ka palju nooremaid mets, kui viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute jaoks hiljuti metsaseadusesse tehtud muudatused raiuda lubaks), kui tehakse aastas metsamajandamise eesmärgil lageraiet, siis pole mõtet kiunuda, et metsamehed raiuvad liiga palju või et raievanuseid tuuakse liiga madalale!
Kommentaar eemaldatud
Anonüümne kommentaar
16.12.2017 21:10
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Raamat" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    17.12.2017 04:48
    Need raamatute autorid, kes "südant valutavad", istuvad iga päev oma jeepidesse ja löristavad maha järjekordset paagitäit kütust. Vahetavad iga paari aasta tagant välja oma koduse interjööri.Hoiavad oma majaesise muru laitmatult poole cm kõrguse, püdades seda vähemalt 2 x nädalas. Kannavad oma ostetud riideesemeid keskmiselt alla 10 korra ja viskavad siis minema. Viskavad prügisse vähemalt 30% ostetud toidukraamist jne, jne. Ka nende kirjutatud raamat rändab prügimäele suhteliselt uuelaadses seisus, keskmiselt loetakse iga eksemplar kaanest kaaneni läbi vähem kui üks kord (isegi raamatukogude eksemplare arvestades).
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastus. Vasta anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
16.12.2017 23:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "soovitaks defineerida looduskaitse" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
17.12.2017 00:00
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "ehh" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
17.12.2017 10:15
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "..." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    17.12.2017 15:39
    Kui maa ressursside puukimist võrrelda, siis Jewroopas vohav rahvamass puugib isendi kohta kordades rohkem Maa ressursse võrreldes Aafrika või Aasia elanikega.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega