Kohalik ettevõtlus tähendab töökohti ja võimalust elada maal

Kui räägime toorpiima automaatidest, mahemahla mobiilvabrikust või biohuumuse tootmisest, siis on need vaid kolm eredamat näidet sadadest LEADER meetme toel läbi viidud projektidest, mis esitati tunnustuseks 2012. aastal Maamajanduse Infokeskusele parima uuendusliku põllumajandusettevõtte välja selgitamiseks.

Nende projektide mõju on nüüd juba ulatumas kaugemale oma kodukohast: esimese LEADER toorpiimaautomaadi kõrvale on tulnud ka teised tegijad, kelle kaudu saavad tervisliku piima kätte meie linnaelanikud, liikuv mahlavabrik vurab teenust pakkudes õunaajal nii Hiiumaal kui mandril ja Triinu mahla saab osta mahe- ja kettpoodidest, vihmaussikomposti müüvad aianduskeskused üle Eesti ja tootjal on käes ka euroopa litsents ning kokkulepped Soome turul. Iga edukas ettevõtmine tähendab töökohti ja võimalust elada maal.

Praeguseks üle Eesti tuntud kaubamärgid nagu Liivimaa Lihaveis, Uma Mekk, Romantiline Rannatee, Ehedad Elamused Lahemaal või Saaremaa turundusühing on samuti ühed paljudest, mis LEADER toel on oma edu tõestanud. “Meie eesmärk on panna tarbija mõtlema oma igapäevase toidulaua seotusest kohaliku põllumajandustootjaga ning nägema kogu toidutootmise ahelat,” ütleb MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv. „Pärnumaa kümne omavalitsuse piirkonnas, kus on hõre asustus, kuumad rannad ja metsik loodus, merekohin ja metsamühin, on inimestel maal püsimiseks vaja, et elukohas oleks tööd ja sissetulekuid”, kinnitab Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse esimees Rein Talisoo Romantilise Rannatee koostöö õigsust. „Väikesed saavad suured olla ainult siis, kui nad on koos. Kui tahad suures mängus osaleda, polegi muud võimalust, kui koostööd teha,“ teavad partnerluskogu liikmed.

Üheks LEADER meetodi märksõnaks uuenduslikkuse kõrval ongi koostöö, mis kohalikul tasandil on saavutatud ettevõtjate, vabaühenduste ja omavalitsuste vahel. Toon näite Hiiumaalt, minu kodusaarelt, kus aastaid puudus loomade tapamaja. See oli tõsiseks „pudelikaelaks” kohalikele loomakasvatajatele, aga ka toidutootjatele ja -turustajatele, käsitöölistele, turismiettevõtjatele ja tarbijale. Hiidlaste Koostöökogu otsus toetada hiiumaist lihatootmist päädis koostöös põllumajandusministeeriumiga 2012. aasta novembris Vaemla tootearenduskeskuse avamisega, mis nüüdseks, vähem kui poole aastaga, on saanud mahetunnustuse ja pannud oma teenuse toimima. Selmet vedada veiseid Türki või pead murda, mida teha rannaalasid puhtaks püganud lammastega, saab talunik otsustada, kas ta müüb tapetud looma liha ise tarbijale, poodi või restorani, või teeb seda läbi tapamaja operaatori, kes omakorda turustab lihatooteid juba kaugemal kui Hiiumaa või Eesti. LEADER lahendas kitsaskoha, mis aastaid takistas lihaloomakasvatust ja lihatootmise arengut saarel.

LEADER meede on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis Euroopas toimimas juba 1991. aastast alates. Selle eesmärkideks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele kaasa aitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandustegevuse mitmekesistamine ja kohalikule tasandile otsustusõiguse andmine. See tähendab rahastusotsuste tegemist viisil, mis Eesti jaoks on uudne, kuid juba end tõestanud kui edukas.

Loodud ja tegutsemas on 26 LEADER kohalikku tegevugruppi üle kogu Eesti maapiirkonna ning toimimas on tegevusgruppide sujuv koostöömudel PRIAga. LEADER meetodil on käesoleval rahastusperioodil võimalik otsustada 10% Maaelu arengukava toetustest, st 85,8 mln eurot, millest 80% on mõeldud uuenduslike maaelu ja -ettevõtlust edendavate projektide toetamiseks, 20% aga kasutatakse piirkonna arenguks, uute ideede õppimiseks, koostöö tugevdamiseks ning võrgustumiseks Eesti ja teiste Euroopa tegevusgruppidega. Aastetel 2009-2012 on tegevusgruppide poolt toetatud ja PRIAs kinnitatud pea 6 000 projektitaotlust, nende hulgas ligi 1 300 ettevõtja, 4 200 mittetulundusühenduse ja 500 avaliku sektori organisatsiooni ettevõtmise toetuseks. Kohaliku arengu toetuse kuluefektiivne menetlemine on aga tagatud vaid senise LEADER-meetodi rakenduseks suunatud MAK mahu säilimisel.

Järgmise perioodi, 2014-2020, maaelu arengu edu sõltub sellest, kuidas tugevneb koostöö ja sünergia kohalikul tasandil maaelu arengu fondi ja teiste tõukefondidega. Maapiirkondade tõsiseks väljakutseks on töökohtade loomine ja säilitamine, noorte ettevõtlikkuse edendamine, riskirühmade kaasamine ühiskondlikku ja tööellu.

Eesti Külaliikumine KODUKANT on oma pöördumises põllumajandusministrile rõhutanud, et MAKi senine meede 3.2 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus ei tohi järgmisel perioodil väheneda, vaid peab samuti minema LEADER-meetodi põhiseks. „MAK-is kavandatavad eesmärgid ei ole saavutatavad, kui rahastus on ebaproportsionaalselt väike ja põhjustab tarbetut konkurentsi erinevate sektorite vahel”, kinnitab juhatuse liige Kaie Toobal.

LEADER lähenemine tähendab ju seda, et kohalikul tasandil tehtud otsuste taga on kohalik vastutus tegevusgrupile eraldatud raha kõige otstarbekama kasutuse eest. Tuleb üle saada eksiarvamusest, justkui võtaks LEADER kellegi raha ära. Vastupidi – LEADER toob rahastuse maainimesele lähemale, olgu ta talupidaja, väiketootmise ettevõtja või külaelu edendaja. Halduslepingud, mis PRIA on sõlminud tegevusgruppidega, tagavad meetodi rakendamise ja hindamiskomisjonide töö läbipaistvuse.

Eesti kõiki kahtekümmend kuut tegevusgruppi ühendav LEADER Foorum on veendunud, et Eestimaa elab kuni meie külades on rikas kultuurielu, mitmekesine taristu ja jätkusuutlik ettevõtlus, aga eelkõige aktiivsed inimesed, kelle head ideed leiavad rakendust.

Reet Kokovkin on LEADER Eesti Foorumi eestkõneleja