Kõige kuulsama eestlase isa
Liis Lass? Andke andeks, kes see selline veel on?
Kuulsusega on enamasti ikka nii, et see kaob sama kiiresti nagu kevadine lumi.
Hiljuti täitus sada aastat Eesti ühe nimekama skulptori, professor Enn Roosi sünnist. Ma olen päris kindel, et paljud eestlased, liiati veel noorem rahvas, pole sellisest mehest isegi mitte kuulnud.
Või siiski, kas see ei olnud mitte aastakümneid Tõnismäel seisnud ja siis ühel aprilliööl sealt suure möllu keskelt vargsi minema toimetatud pronkssõduri autor?
Jah, oli küll.
Aga ta oli ka paljude teiste suurepäraste kujude autor, paljude skulptorite õpetaja.
Roosi karu Hirvepargis, istuv ilves loomaaias, Koorti metskits Nunne tänaval, Kangro tarvas Rakveres ja Karmini siga Tartu turuhoone ees on sümpaatseimad linnaloomad tänases Eestis.
Sellest ajast peale, kui pronkssõdur vist talle endalegi ootamatult kuulsust hakkas koguma ja oma iseseisvat elu elama, olen ikka ja jälle imestanud, millist jama on tema kohta aetud.
Mu naabrimees, Roosi-papa või nagu me teda kutsusime - Enn Karlovitš, modelleeris pronkssõduri eesti spordipoiste järgi. Oli selleks siis Heino Lipp, Helmut Pormeister, Haljand Hallismaa või Maailma-Kristjan ehk Kristjan Palusalu ise, kes Vene kroonust jalga oli lasknud.
Igal juhul oli tegu eestlasega. Aljošast pole siin mõistagi haisugi.
Pronkssõdur on ilmselt kõige kuulsam eestlane.
Või teate veel kedagi teist, kelle üle nii kirglikult vaieldakse, kui suurt kahju ta meie majandusele olevat õigupoolest teinud?
Või teate kedagi teist, kes viimastel aastatel Eestit nii palju on võõrsil tutvustanud?
Tõsi, mitte just kõige paremast küljest.
Kujud on kujurite lapsed. Pronkssõdur seega Enn Roosi laps. Kahjuks vaikis Eesti avalikkus tema isa suure juubeli matslikult maha.
Mis teha, ikka juhtub. Kuulsaid inimesi on meil niigi jalaga segada.