KOLUMN | Uus poliitvõte: ründa riigipead

Eesti poliitikas on alates taasiseseisvumisest kehtinud üks kirjutamata reegel – presidendi isik võib meeldida või mitte, aga ükski erakond ei kasuta ametisoleva riigipea ründamist enda upitamiseks.

Nii Lennart Meri, Arnold Rüütel kui ka Toomas Hendrik Ilves ei meeldinud presidendina paljudele parteidele, kuid kõigi nende puhul lähtusid erakonnad põhimõttest, et ükskõik, kes riigipea institutsiooni ka ei kehastaks, suhtutakse temasse austusega.

Nagu mujalgi maailmas, vastanduvad meie erakonnad tavapäraselt üksteisele. Läbi aegade on üksteise tümitamisega edukalt oma toetajaskonda kasvatanud Reformierakond ja Keskerakond. Kõlab esmapilgul ebaloogiliselt, et vastase vihaste rünnakute alla jäämine toob hääli juurde, aga just nii see on.

Alates 1999. aasta Riigikogu valimistest on Keskerakonna–Reformierakonna vastasseis sõnastanud valimiste keskse teema ning motiveerinud valijaid tegema oma otsuse just sellest teemast lähtuvalt. Olgu selleks siis astmeline tulumaks, Vene-poliitika või midagi muud.