Kui edukaks hindate oma tänavust põllumeheaastat?
Arvo Kuutok, Takkasaare talu peremees Järvamaalt, aasta põllumees 2005
Üldiselt võib rahule jääda, aga alati võiks parem olla. Praegu lüpsab mul laudas 100 lehma, lisaks on veel 100 noorlooma.
Eks see kuivus tegi suvel meile liiga, aga sügisel oli ilm jälle natuke liiga märjavõitu, nõnda et põllumees on harva rahul.
Kuivus mõjus meie kandis viljale nii, et viljapea jäi väikeseks ja terad peeneks.
Aga tuleb rahul olla selle saagiga, mis saime, sest aasta polnud meile kõige hullem. Piimahinnaga oleme küll praegu rahul, selle üle ei kurda.
Jaak Läänemets, Avispeamees OÜ omanik Lääne-Virumaalt, aasta põllumees 2002
Aasta oli minu jaoks küllaltki keskmine, ei midagi eriti head ega halba. Teravilja sain tänavu oma põldudelt 4 t/ha.
Samas raps oli viimase kolme aasta parim – 2,2 t/ha, sest eelmised aastad on kehvemad olnud. Teravilja müün traditsiooniliselt tulundusühistu Kevili kaudu, osa läheb sealt ekspordiks nii Hispaaniasse kui mujale.
Osa lepinguid on lukus, aga viljad on veel laos. Möödunud aasta oli teravilja müügi lepingute sõlmimisel meie põllumehele väga kehv, sest kõik viljahinnad kerkisid tublisti, aga meil oli toona kevadel fikseeritud müügihind liiga madalal tasemel.
Nii võtsime tänavu koos paljude põllumeestega suurema riski, otsustasime, et fikseerime ise müügihinna. Nüüd on mul õnnestunud niimoodi tänavu päris häid viljalepinguid sõlmida.
Johannes Valk, FIE Harjumaalt, aasta põllumees 2003
Kasvatan praegu mesikaseemet, sest kartuli- ja juurviljakasvatuse müüsin maha juba 2008. aastal, roosikasvatus läks aga vara jagamisega endisele abikaasale.
Tänavu saime mesikaseemet paarkümmend tonni, kuid praegu on veel eelmise aasta seemet viis tonni müümata, nii et uue saagi müügiga veel ei kiirusta.
Samas tundub, et Eestis ei lähe mesikaseemne müük nii hästi, kui võiks.
Mesikas on liblikõieline ja parandaks maad, aga põllumehed miskipärast ei tunne nii suurt huvi mesika vastu. Meie põllumehed pole enam paarkümmend aastat harjunud mesikat kasvatama, nad külvavad parem ristikut, mis sest et see annab vähem haljasmassi ja parandab vähem maad.
Mulle on öeldud isegi niimoodi, et mesikas kasvab nii kõrgeks, et teda on raske purustada, kulub palju kütet ja tööjõudu.
Uskumatu! See on sama, kui öelda, et sõnnikuvedu on liiga kallis, ärme sõnnikut maha panegi.
Andres Härm, Haage Agro OÜ juhataja Tartumaalt, aasta põllumees 2004
Eks ta ikka töine oli, aga kui võtta kokku saadud teraviljasaagid, siis oli korralik keskmine aasta, kõik vajalikud kogused tootsime ära. Haage Agro OÜ harib praegu 1500 ha põlde, piimakari on 250–270pealine.
Midagi ei olnud meie firmas tänavu väga halvasti, aga väga hästi ka ei läinud.
Piimahinnaga on ka nii, et kunagi ei saa päris rahul olla. Sest kui sisendite hinnad nii kiirelt kallinevad, siis peab turult ka raha rohkem saama, samas ei tule seda raha eriti.
Aga arvestades seda õudusunenägu piimahinnaga paar aastat tagasi, siis see aeg on küll õnneks möödas.
