kirjanik, Tallinna 7. keskkool
Keskharidus oli nii kena, kui sel ajal olla saigi, oli veel eestiaegseid õpetajaid järel. Edasi aitas selles mõttes, et võis järgmisele astmele siirduda. Aga ülikooliharidus jäi vist napimaks, õppejõud olid hästi murelikud. Mõned jälle ise napi haridusega.
Margo Jäger
Ida-Virumaa ettevõtja, OÜ Sigwar juht, Kohtla-Järve 1. keskkool
Olen oma keskkooliga väga rahul, sest meil olid küllalt tugevad õpetajad. Mulle sellest piisas. Kuigi ma nii väga ühegi kõrgkooli nimel ei ponnistanud, andis keskkool hea põhja, et põllumajanduse akadeemiasse pääseda. Muidugi polnud siis arvuteid ega internetti, Exceli tabelit õppisin alles ülikoolis.
Lüganusel antav keskharidus pole küll enam endine. Tarkust õnnestub pigem koguda seetõttu, et õpilasi klassis vähe. Osa läheb teistesse koolidesse, ja need, kes jäävad, võidavad. Aga seda ei usu, et siin enam oleks õpetajaid, kes suudaks maailmatasemel haridust anda.
Kristi Kiirats
spordikooli Fortis treener, Pärnu Ülejõegümnaasium
Ma hindan omandatud keskharidust igati hästi. Õpetajad olid head ning suutsid oma ained meile, õpilastele, huvitavaks teha. Ning gümnaasiumis antud haridus oli ka igati hea, et asuda edasi õppima kõrgkoolis mis tahes erialal.
Kuna mina õppisin spordi/muusika/bioloogia eriklassis spordi eris, siis see aitas kaasa minu erialavalikul ülikoolis. Niimoodi täpselt ei oskagi välja tuua, kuidas see mind elus aidanud on, aga kaudselt on kindlasti mind mõjutanud.
Leonhard Lapin
professor, kunstnik, Räpina keskkool
Õudne, tead! See pagana keskkoolis käimine oli üks õuduse tipp, ma olin palju haritum kui kogu see keskharidus kokku. Kogu keelatud kirjandus toodi Tartu ülikoolist Räpinasse hävitamisele, ma olin selle kõik läbi lugenud. See oligi minu haridus.
Aga matemaatika oli muidugi hea. Nagu Platon ütles – ärge astuge iialgi minu kooli, kui te matemaatikat ei valda. Platoni õpetuse järgi õppisin mina keskkoolis matemaatikat. Sain ülikooli sisse tänu sellele. Arhitektuur põhineb ju matemaatikal. Arhitekt, kes ei oska matemaatikat, tuleb rentslisse visata!
Grete Ahtola
Eesti Instituudi juhataja Helsingis, Miina Härma gümnaasium
Vene keel igatahes külge ei jäänud, mäletan venekeelsete luuletuste ja tekstide pähetuupimist – nüüd oskan vaid öelda ”Ja otšen ploho govorju po russki”, ja kahetsen seda kibedalt. Matemaatikast, keemiast ja füüsikast ei hakka parem rääkimagi, ja sellest oli mul juba tollal kahju, kuna tegelikult mulle matemaatika meeldib. Inglise keelt õppisin palju ja hoolega ning isegi praegu on korralik põhi all. Meil olid väga head inglise keele õpetajad ka, ranged, me kunagi ei julgenud kodutöid tegemata jätta.
Keskkool andis siiski üsna laia pildi maailma asjadest, seal hakkas tõsiselt huvitama ka ajalugu ja kirjandus – lugesin palju ning emakeeleõpetaja oskas hästi suunata ja õigeid teoseid soovitada. Vähemasti tol ajal oli Eesti koolides tarbetult palju päheõppimist ning nii-öelda süsteemi loomisele ja analüüsioskusele pöörati liiga vähe tähelepanu.
