Käin korra aastas hambaarsti juures. Tavaliselt on mu arsti juurde järjekord ligi kuu aega.

Paari-kolme aasta tagant käin ka perearsti juures. Üldiselt väldin arste, kuna ma ei taha teada, kui terve või haige ma olen. Üle 50aastastel meestel soovitatakse käia regulaarselt tervisekontrollis. Ma soovitan ka seda, aga teistele. Arstid tahavad kohe proove võtta ja ma pelgan nõelu.

Mu suguvõsas on mitu arsti ja oleme streigist rääkinud. Oleme streigi osas kriitilised, kuna arstid on suhteliselt hästi makstud ühiskonnakiht. Streigid on olulised, äkki nende läbi tõusevad näiteks õpetajate palgad. Samas ei mõju streigid Eesti riigi tervisele hästi.

ARVO VEIDENBERG
Pajumäe talu peremees

Arsti juures käin vastavalt vajadusele. Nüüd ju näiteks retsepti pärast ei ole vaja minna, helistad ja saad digiretsepti, mis on üks hea asi.

Eriarsti järjekord on probleem, mis mind puudutab. Tihti on nii, et kui pika järjekorra ära ootad, siis arsti ukse taga pole mingit tunglemist, koridor on tühi. Mulle seletati see asi ära – põhjus on selles, et pole haigekassa raha selle teenuse kinnimaksmiseks.

Võib-olla streik aitab neid asju rohkem lahti seletada. Oleme harjunud, et lähen ja tahan kohe saada, aga järjekorrad on ka mujal maailmas.

Mu poeg ja minia on arstid. Oleme streigiasja arutanud. Saan aru, et paljude puhul on küsimus hoopis töötingimustes. Arstid tahavad olukorrale tähelepanu pöörata, et ka ühiskond sellele mõtleks.

URMAS KRUUSE
Tartu linnapea

Perearstiga suhtleme tihedalt, sest meil on peres väikesed lapsed. Õnneks on nii mõnelgi juhul piisanud telefoni teel konsulteerimisest ja iga tervisemurega pole pidanud kohale minema.

Eks see ole ka usalduse küsimus. Ma arvan, et meil on perearstiga väga vedanud.

Mis puutub eriarstiabisse, siis mulle tundub, et vahel venitame eriarsti juurde minekuga liiga kaua, ja kui see ühel hetkel muutub möödapääsmatuks, siis selgub, et ootejärjekord on liiga pikk. Tegelikult peame tihti ise hoolsamad olema ja varem eriarstile registreeruma.

Erakorraline arstiabi on Eestis kõrgel tasemel. Olen selle kohta kuulnud kiidusõnu ka meie väliskülalistelt.

Mina olen nii pere- kui eriarstiteenusega rahule jäänud ning negatiivseid kogemusi mul välja tuua ei ole.

Arsti juures käies olen alati tundnud, et mind soovitakse aidata. Väga palju sõltub suhtlemisoskusest, mida võib vahel vähe olla mõlemal poolel.

Mulle isiklikult meeldiks, et meie arstid saaksid rohkem tegelda ka profülaktilise tööga – jagada liikumis- ja toitumissoovitusi jms.

Meie patsientidena peaksime kindlasti ise rohkem oma tervisele mõtlema – ainult tablettidele ja kirurginoale lootma jäädes teeme karuteene nii endale kui kogu ühiskonnale, kes selle kõik kinni maksab.

KARIN HÄRMAT
konsultant

Minu arsti juures käimised on peamiselt koos lapsega. Ja neil puhkudel, kui laps vajab arstiabi või lihtsalt läbivaatust, ei ole kunagi probleeme tekkinud. Järjekord ei ole tavaliselt pikk.

Perearsti juurde olen pääsenud paari päeva jooksul, eriarsti juurde tavaliselt nädala või paari pärast. Kui olukord väga kriitiline ei ole, siis selline ooteaeg pole sugugi paha.

Laste puhul tundub mulle tähtis, et vanem ei lükkaks arsti juurde minekut kergekäeliselt edasi. Alati tuleb arvestada sellega, et võib-olla ei pääsegi soovitud ajaks vastuvõtule.