Kui tohter käib välismaal
Viimastel nädalatel millestki muust ei räägitud kui õpetajate palgast. Nii söögi alla kui peale ja igas seltskonnas. Et kui väike see ikka on ja kui palju tuleks juurde panna. Ikkagi kõrgelt haritud inimesed, pealegi veel tööga tapetud.
Paraku pole sedasi mitte ainult õpetajatega.
Perearstid on samas olukorras. Ka nemad panevad nagu tummad leilis ja räägivad üha sagedamini läbipõlemisest.
Õpetajate “häda” on selles, et nad on eesti keelega seotud ja nende õige koht on tegutseda Eestis. Nad on Eesti õpetajad ja seatud eesti rahvast õpetama.
Tohtritega on teine lugu: inimkeha on universaalne, arstide tööpõld riigipiire ei tunne.
Erinevalt õpetajatest on neil tee laia ilma valla. Nälg tohtrite, laiemalt võttes üldse meedikute järele on piiri taga suur.
Ja imeva pumba ots asub siinsamas, üle lahe Soomes. Mõnes sealses perearstikeskuses on enamik arste praegu eestlased. Põhjus on lihtne: soomlased on läinud Rootsi, rootslased omakorda Norrasse. Ikka sinna, kus pudrumäed kõrgemad, piimajõed laiemad ja tuuleke, mis nende kohal puhub, soojem.
Puka valla perearst käib Pukas tööl vaid paar nädalat aastas. Tegelikult töötab Puka perearst hoopis Rootsi kuningriigis. Ja nii juba kaheksa aastat.
Avinurme oma alustas alles mullu, aga ka tema on nüüdseks maigu suhu saanud ja paneb täiega – pool aega kodus, pool Soomes. Sedalaadi näiteid on palju.
Peagi võib suur osa Alutagusest ilma perearstita jääda.
Mehel, keda seni raudnaelaks on peetud ja kes viimased tosinkond aastat suurte laante vahel elavaid inimesi tohterdanud, on kopp ees. “Ma olen oma panuse andnud, las nüüd panevad teised,” ütleb ta.
Tema ei kavatse Soome minna. Soomes on sama külm kui meil. Tema vaatab Inglismaa poole.
Tohter teab, et kui tema läheb, ei tule sinna enam keegi.
Rahvas hoiab hinge kinni. Ja lepib sellega, et vahepeal tohtrit pole. Hea, et niigi on. Las käib, peaasi et päriselt ei lähe.
Näitasin oma lugu perearstide seltsi juhile Anneli Talvikule. Too arvas, et see õhutab sotsiaalset viha tohrite vastu.
Rahu, ainult rahu!
Sotsiaalse viha õhutamine inimeste vastu, kes kodumaa nurmede ja metsade vahelt veel kadunud pole ning maarahva tervise eest hoolt kannavad, on viimane asi, millega Maaleht tegelema hakkab.
“Kritiseerida tuleb seadusandlikku ruumi, mis ei võimalda korralikku rahastamist, korralikku puhkusevõimalust, korralikku töötegemist,” ütleb perearstide juht.
