puukooli pidaja
Külmade saabumise pärast ma väga muretsema ei pea, sest ei kasvata oma aias külmahellasid taimi. Tavalised puud ja põõsad ning lilled talvituvad ka erilise ettevalmistuseta, sest lumi ise on väga hea kaitse. Mulle tundub, et tihti kiputakse katmisega üle pakkuma, ka külmaõrnade taimede puhul.
Kui aga juhtub tulema üle 30 kraadise külmaga ja lumeta talv, siis pole kahjustustest pääsu.
Midagi ma oma aias siiski teen. Näiteks valmistan muru talveks ette – riisun lehtedest puhtaks ja kindlasti niidan vahetult enne külmade tulekut. Riisuda on vaja sellepärast, et puulehed ei jääks lume alla. Seal lähevad need kindlasti hallitama ning kevadel pole muru tärkamist loota. Niitmine ja riisumine vabastab muru ka põhust.
Kui aias on roosid, siis need tuleks küll juba mullavalliga ümbritseda. See on rooside puhul kõige tähtsam. Kui juhtub, et midagi muud ei jõua teha, siis sellest isegi piisab. Kevadel tuleb ju niikuinii roosid peaaegu maapinnani tagasi lõigata. Kui aga ilm kohe ei lähe väga külmaks, jõuab roosid katta kuuseokstega või panna neile midagi muud kaitseks peale.
Kindlasti hoolitsen oma okaspuude ja -põõsaste eest. Kuna elan metsale väga lähedal, on lehtpuud langetanud oma lehed okaspuudele. Ja kui nüüd peaks lumi peale sadama, siis kevadeks lähevad puud kindlasti hallitama, eriti tundlik on kadakas. Käin seega oma okaspuid puhastamas koltunud lehtedest.
Mul on aias suur hortensia. Alati enne lume tulekut lõikan äraõitsenud õisikud maha, muidu murrab lumi varred katki.
Külmade saabudes hakkan mõtlema aia kujundusele. See tähendab, et kohe esimese lume tulekuga lähen oma ideid lumele joonistama. Kui kõik klapib, panen vajalikud märgid maasse kevade ootele.
ELMAR ZIMMER
viljapuude kasvataja
Minule kui viljapuude ja -põõsaste kasvatajale on sügis olnud väga soodne. Oma klientide jaoks on meil istikud potis, et juurestik ei saaks kahjustada. Kindlasti tuleb juba enne külmade saabumist arvestada, et pärast talve saabub jälle kevad ning äge kevadpäike on noortele puudele-põõsastele külmast vaat et ohtlikumgi.
Et kevadpäikese kahjustusi vältida, tuleks puud ja põõsad mähkida kas katteloori või katta õhulise kotiriidega. Lupjamine on väga vaevaline ettevõtmine, pealegi võib pärast esimest külma tulla veel vihmaseid päevi ja vihm peseb lubjakorra maha.
Praegu on viinamarjakasvatus väga moes. Viinamarjataimed tuleb talveks kindlasti kinni katta, eriti just Lõuna-Eestis, kus talved on käredad. On muidugi ka külmakindlaid sorte, mis peavad isegi 30kraadisele pakasele vastu. Nende puhul piisab tagasilõikamisest ja katmisest.
Tänavune sügis on minu meelest väga hea, puud lasevad lehed maha, mis on märgiks, et puud talvituvad seekord hästi.
ELSE LIVENTAAL
roosikasvataja
Sel sügisel on ilm, eriti just Põhja-Eestis, olnud nii kohutavalt vihmane, et isegi kuuseoksi pole olnud võimalik koguda. Kuuseoksad on väga head rooside katmiseks. Aga märjad oksad ei sobi selleks. Turvas on märg, ka maapind on märg.
Nii jääbki vaid üks võimalus – tuleb kalli raha eest osta talvekaitseturvast, mis tegelikult ei ima vett. Kulukaks lähevad ka kattekangad. Kui tuleb väga külm või väga vähese lumega talv, peab oma taimed ilmtingimata millegagi katma. Neid inimesi on aga väga palju, kel pole looduslikku materjali võtta. Nii et peab lootma soodsale talvele ja sellele, et vihmad lõpevad enne, kui päris külmaks läheb.
