Kuidas siis Lätil läheb?

                     
Kuidas siis Lätil läheb?
.

Võrreldes inimarengu aruandes Eesti, Läti ja Leedu käekäiku, selgub, et kuigi taasiseseisvunud riikide ülesehitust alustati ühelt joonelt, on arenetud siiski eri suundades.

Inimarengu raportid lubavad valitsejatel ja valijatel veenduda, kuidas nende riigid arenevad võrreldes maailma jõukamate ja teiste piirkonna riikidega.

Sotsiaalteadlased on kirjutanud trendidest, mis teevad Balti riikide arengu vaevaliseks.

Nii et analüüsi on olnud küllaga, siiski – Eesti, Läti ja Leedu käekäiku võrreldes saab ilmsiks, et kolm Balti riiki, kes alustasid pärast taasiseseisvumist ülesehitust ühelt joonelt, arenevad eri suundades.

Eesti areneb igava Põhjala riigi suunas

Eestis on sissetulekute ebavõrdsus vähenenud, turumajanduslikud reformid ja plats-puhtaks- poliitika on kandnud vilja.

Kui võrrelda Eesti arenguid ühelt poolt ning Leedu ja Läti oma teiselt poolt, siis saab ilmsiks, et Eesti on kindlalt arenemas n-ö igava Põhjala riigi suunas, samas kui Läti ja Leedu vaevlevad postkommunistlikust pärandist tingitud korruptsiooni ahelais.

Kuna kõigis kolmes riigis tuli luua uued poliitilised ja majanduslikud institutsioonid, on põhjendatud küsimus, mida Läti poliitikud endiselt armastavad rõhutada: Eesti arengu suurimaks ajendiks on just sugulussidemed Soomega.

Võrreldes Soome mõju Eesti majandusele absoluutarvudes, jääb see Rootsi omast maha. Eesti on saanud küll rohkem investeeringuid ühe inimese kohta kui Läti või Leedu, kuid oma rolli on mänginud reformid, mis on Eestist teinud vananenud haldusstruktuuride reformimise maailma parima musternäite.

Eestlastel aitasid üleminekuaja karmimad aastad üle elada kindlasti nii sugulased Soomes kui ka töö Soome maasikapõldudel või farmides, mis lubas teenida head palka.

Suuremale osale Leedu ja Läti maaelanikest avanes võimalus Euroopa lääneosas suuremale palgale minna alles 2003. aastal, kui Iirimaa ja Inglismaa avasid ametlikult oma tööturud. Algas massiline inimeste väljaränne Lätist ja Leedust. Rahvaloenduse mitteametlikel andmetel oli 2004. aastal 2,25 miljonist Läti elanikust alles jäänud vaid 1,9 miljonit.

Seega olukorras, kus poliitilised süsteemid kolmes Balti riigis (3B) on peaaegu võrdsed ja turumajanduse süsteem sarnane, rõhutavad Läti ja Leedu poliitikud, et Eesti areng erineb Läti ja Leedu omast just tänu Soome mõjudele.

Needsamad poliitikud Lätis ja Leedus tihtipeale unustavad, et 3B ühtne tulumaksusüsteem on muutunud justkui dogmaks. Võrreldes aga Balti riikide tulumaksusüsteeme teiste riikide omaga, selgub, et astmeline tulumaks esineb mitte ainult Euroopa Liidu, vaid ka maailma muudes riikides.

Sellega on põhjendatud küsimus, miks sissetulekute ebavõrdsus on ühesuguse tulumaksusüsteemi puhul Eestis vähenemas, kuid Lätis ja Leedus on see protsess seisma jäänud.

Läti kodanikuühiskond on taas ärkvel

Läti korruptiivse süsteemi algeks võib pidada laialdast erastamist olukorras, kus puudusid riigiinstitutsioonid, mis suudaksid tagada võrdõiguslikkust.

Näiteks erastamiseksperdid soovitavad siiani, et lõpetataks erastamissertifikaatide kasutamine, mis on lubanud poliitikutel pururikkaks saada.

Valimisseaduse arhailisus on Läti ebastabiilsel poliitilisel maastikul teinud erakondadest oligarhide taskuerakondi. Läti on jäänud viimaseks ELi riigiks, kus erakondasid ei rahastata riigieelarvest.

Praeguseks on Läti mitte ainult Eestist maha jäänud, vaid on maha jäämas ka Leedust ja Poolast.

Tuleviku peale mõeldes vajab Läti kindlat järelevalvet riigi rahade üle, et vältida suurejoonelisi korruptiivseid tehinguid.

Alustades 1. jaanuaril 2012 erakondade rahastamist riigieelarvest, võiks Lätis lõpuks kujuneda süsteem, kus poliitikat luuakse mitte etniliste, vaid liberaalsete, konservatiivsete või muude ideoloogiliste põhimõtete järgi.

Valimisliitude vähesus ei tähenda veel midagi, sest Läti valijaskond valib siiani lätikeelsete parempoolsete ja vene keelt kõnelevate vasakpoolsete erakondade poolt.

Kõlab irooniliselt, kuid erakorraliste valimiste eel valitsev Ühtsuse erakond pakub muudatusi üksikisiku tulumaksu süsteemis, Kooskõla Keskus koos Põllumeeste ja Talunike Liiduga lubab valijaile pensionide indekseerimist, võlausaldajate programmi ümbervaatamist ja muud.

Inimeste rändamist Lääne-Euroopasse nimetatakse nende programmides genotsiidiks, ollakse ka immigratsioonipoliitika vastu.

Seega saab ilmsiks, et Valdis Zatlersi otsus parlament laiali saata tuli küll hiljavõitu, kuid oli siiski vajalik tegu.

Seda, kas Läti valijaskond suudab oligarhiliste meediakanalite müras leida selget meelt ja valida neid erakondi, kes on võidelnud õigusriigi poolt ja oligarhia vastu, näitab 18. september.

Positiivselt peab aga tõdema kõige tähtsamat: Läti kodanikuühiskond on taas ärkvel ning seaduspärane parlamendi laialisaatmine ja erakorraliste valimiste toimumine on märk sellest, et Läti hakkab poliitilisest madalseisust üle saama.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kalmistu müügiks? Kas tõesti? (2)
27. november 2014 14:42
Kalmistu müügiks? Kas tõesti?
Narva Aleksandri kogudusele kuuluv Vaivara Vana kalmistu pakub morbiidseid vaatepilte, sest rahulale omase väärikuse asemel hoomab sellest omaniku hoolimatust ja totaalset minnalaskmise meeleolu.
Aleksandri kogudus pankrotis, kalmistud koos kadunukestega müügis − kostab Narva suunast paanikahüüdeid. Kalmistut aga pole sugugi nii lihtne müüa.
Küsitlus: Kuidas piirate suhkrusöömist?
Ain Kallis
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Kui omanik ei luba, siis piirivalvur piiril liikuda ei tohi
Värska vallavanem Raul Kudre ütleb, et tema oma maatükil töid takistama ei kipu, küsimus­tele aga ootab ikka vastuseid.
Eesti idapiiri valvamine sõltub sisuliselt Vene­maaga külgnevate kinnistute omanike heast tahtest, selgus piiririba võsast puhtaks raadamise käigus.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Lumelükkajad kardavad null-euro talve
“Nii kui ilmajaam nädal tagasi lumesadu lubas, nii me traktoritele ka sahad ette panime,” kinnitab Toomas Tuula Palamuse vallas tegutseva põllumajandusfirma Mandri Holding OÜ õuel lund oodates.
Eelmisel talvel võisid omavalitsused hõisata, sest lund peaaegu polnudki ning raha jäi ka teehoolduseks. Sahamehed seevastu olid väga mornid.
Hundijahikeeld katkualadel hirmutab lambakasvatajaid
Kui Karula rahvuspargi aladel Kolski külas lambaid pidav Ants Kuks lambavalvekoerad soetas ja nad välja koolitas, kadusid ka huntide rünnakud lammastele.
Lambapidajad kardavad, et hundijahi keelamine sigade katku piirkonnas toob võsavillemite arvu kasvu ning sagedasemad veretööd lammaste kallal.
Tõestisündinud lood, mis muutsid väga palju
Merike räägib sarjas “Päev, mis muutis mu elu” esimest korda avalikult oma uskumatult vägivaldse loo.
Aasta viimase kuu esmaspäevaõhtutesse jõuab alates 1. detsembrist TV 3 uus kodumaine telesari “Päev, mis muutis mu elu”.
Suvesangarite aastakokkuvõte
27. november 2014 05:15
Suvesangarite aastakokkuvõte
Indrek Vaheoja ja Kristjan Rabi.
Jõulukaktus jõulude ootel
27. november 2014 05:15
Lihtne mänguasjakast
27. november 2014 05:15
Lihtne mänguasjakast
Ka kõige tavalisematest pappkastidest saab valmis teha kena hoiupaiga, mida ei pea kusagile peitma, vaid see võibki jääda ruumi kaunistama. Mõõtke kasti laius ning kõrgus. Põhja tarvis jätke varuks 2−3 cm, sissepoole pööramiseks võiks arvestada pool kasti kõrgusest. Lõigake sobiva suurusega tükk välja, õmmelge külg võimalikult täpselt kokku, et kangas tugevasti ümber kasti oleks.
Päeval, kui mänguasjad puhkavad ning nende omanik on koolis või lasteaias, aitab korda hoida kast, mis on tehtud mänguloomade pesaks.
Jõulusokk
27. november 2014 05:15
Jõulusokk
Sokk on kootud traditsioonilistes jõulutoonides rohelise ja punase lõngaga, vardad nr 4.
Jõulud on ilus aeg, veelgi ilusam on selle ootus.
Advendikalendrid, mida poest ei leia
Vanadest kaartidest meisterdatud kingitaskud. Lõigake kaart pooleks või võtke kaks väiksemat kaarti, kleepige servadest kokku. Ülemisse serva jätke ava, kust saab kommid sisse pista. Seejärel tehke kaks auku ning siduge kaart paelaga kinni.
Kui kaubandusvõrgu advendikalendrid ei ahvatle, võib need lihtsatest vahenditest ise meisterdada.