Ei midagi keerukat: keegi jättis lihtsalt lubadused täitmata, viidates näiteks sellele, et meie seadused on sellised või teistsugused. Mingit muud ilmset põhjust Omari avalikult esitatud frustratsioonile leida pole võimalik.

Eestimaa Rohelised soovivad juhtida tähelepanu sellele, et ametnike kõrkus ja võimetus näha inimeste probleeme on Eesti ühiskonda nõrgendav ilming ning seda soosib praeguse poliitlise võimu esindajate samasugune suhtumine. Pole harv, kui saab lugeda, kuidas ühe või teise seaduse tõttu ei saa aidata seda või teist hädalist. Paraku ei saa me iialgi teada ametnikust või poliitkust, kes inimest teisejärguliseks tegeva otsuse teeb.

Erakond Eestimaa Rohelised ei pea õigeks Afganistanis Eesti kaitseväe tõlgina töötanud Omari asüülipalve rahuldamata jätmist. Kogu teema avalikkuse tõttu ei pruugi Omaril nüüd isegi elamisluba saades enam turvaline olla. Oleme aga üsna veendunud, et teema avalikukstuleku põhjuseks on tölplus. See algab isikust, kes ei tule lihtsalt toime antud lubaduste täitmisega, kuid kel on imetabane oskus pugeda seaduse kaitsva hõlma alla.

Retoorika, et kohalik valitsus on tulevikus ise võimeline riigis korda ja julgeolekut tagama, ei ole tõsiseltvõetav. Seda kinnitas viimati ka Lennart Meri konverentsil viibinud Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid (Postimees 20.05)

Tundub, et otsuse teinud riigiasutused on ignoreerinud ka missioonil viibinud kaitseväelaste arvamust või ei ole võtnud vaevaks küsida, mida nemad arvavad sellest otsusest; nende julgeolek sõltub olulisel määral kohalikest kaastöölistest-tõlkidest. Seniste väljaütlemiste taustal võib järeldada, et tõlgid peaksid varjupaiga saama:

„See härra, kellest me räägime, oskas rääkida kuut erinevat dialekti, mida minu teada Ameerikas süvendati,“ kinnitas Eesti kontingendi teabeohvitser Afganistanis 2011/2012, kapten Evert Paas ja lisas, et tema teada plaanib tõlk õppida edasi ülikoolis majandust (Postimees).

Afganistani liitlasvägede tõlkideks olnud kohalike inimeste ja nende perede elu on ohus ning seal töötanud luuregrupi juhi Renee Toomse hinnangul võiks Eestilt asüüli palunud tõlgile seda võimaldada. “Moraalselt oleks asüüli andmine õige,“ leiab 2006 ja 2007.a. Afganistanis luuregruppi juhtinud reservkapten Rene Toomse, kes puutus seal tõlkide ja kohalike inimestega tihedalt kokku (Postimees).

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras teatas hiljuti, peale osalemist NATO sõjalise komitee istungil, et Eesti osaleb kindlasti Afganistani jätkumissioonil. Kui Eesti parlament lähetab Eesti kaitseväelased erinevatele välisoperatsioonidele, siis kui turvaline on Eesti sõduritel viibida nii seal, kui neid abistanud kohalikud teavad, et nad jäetakse saatuse hoolde? Suurema murekoorma saavad enda kanda ka kodused, teades, et moraalitu otsuse tõttu on nende missioonil viibivad mehed, pojad, vennad edaspidi veel suuremas ohus.

Iga põhjendus õigustamaks niisugust otsust on vale, sest vastutus inimese eest peidetakse kunstlike argumentida taha nagu pagulus ja rändepoliitika.

Kui see küüniline ja moraalitu otsus on tehtud Afganistanis eriti turvatud esindus-külastusmissioonidel käinute kogemuste põhjal, siis oleks viimane aeg oma viga parandada ja see otsus ümber vaadata.